Dokumendid ja lepingud
1. Manifest Eestimaa rahvale
2. Rahuleping Eesti ja Venemaavahel 02. veebruaril 1920 Tartus
3. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu tekst
4. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajane lisaprotokoll
5. Salajase lisaprotokolli tekst
6. Vastastikuse abistamise pakt Eesti vabariigi ja NSV Liidu vahel
7. KONFIDENTSIAALNE PROTOKOLL 04 ERA.957.18.78 lk.9.jpg
8. Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel, konfidentsiaalne
9. Nõukogude okupatsioonivägede tarbeks rekvireeritavad hooned Tallinnas
10. Punalipulise Balti Laevastiku juhataja käsk Naissaarele ja Aegnale sooritatava dessandi ettevalmistamise kohta
11. Punalipulise Balti Laevastiku sõja-õhujõudude staabi lahingukäsk Eesti blokeerimise ja ründamise kohta
12. Lahingukäsk Punaarmee 8. armeele Eesti vallutamiseks
13. Sõjavägede ülemjuhataja määrus pildistamise ja filmimise keelamise kohta
14. Atlandi Harta
15. MRP lepingu tühistamise otsus
Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse
järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata
pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord
Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja
et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".
Nüüd on see aeg käes.
Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõigepealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta. Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enese määramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:
EESTIMAA tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.
Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. Vabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud.
Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim Eestimaa Päästmise Komitee näol. Kõigi naabririikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlaste, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse.
Eesti sõjavägi vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseeritakse. Kuni Eesti Asutav Kogu, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionaalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valitsemise korra lõplikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses järgmiste juhtmõtete järele peab käima:
1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.
2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused.
3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.
4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada.
5. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jatkama.
6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal.
7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialdastel demokratlistel alustel.
E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.
Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista,
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!
Elagu iseseisev demokratiline Eesti vabariik!
Elagu rahvaste rahu!
EESTI MAAPÄEVA VANEMATE NÕUKOGU
24. veebr. 1918. a.
EESTI ühelt poolt ja VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks:
EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS –
Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA
Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP’i
Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN’i
Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja
Kindralstaabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS’i
ja VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE
VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU –
Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja
Kasakate Saadikute Nõukogu Täidesaatva Keskkomitee
liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme
Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY Nimetatud volinikud, kokku tulnud Tartus, leppisid, pärast vastastikust volituste ettenäitamist, mis tarvilikus vormis kokkuseatuteks ning täitsa korras olevateks tunnistati, järgnevas kokku:
ARTIKKEL I Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord
ARTIKKEL II Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.
Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.
ARTIKKEL III 1.Riigi piir Eesti ja Venemaa vahel läheb:
Narva lahest üks verst lõuna pool Kalameeste majast Ropscha küla peale, edasi Mertvitskaja jõekest ning Rossoni jõge mööda Ilkino külast ühe versta kauguselt lääne pool Keikino küla, poole versta kauguselt lääne pool Isvosi küla Kobõljaki küla peale, Schtschutschka jõesuu, Krivaja Luka küla, Petschurki karjamõis, Vtroja jõe kolme algharu kokkujooksu koht, Kuritscheki küla lõunapoolne serv ühes selle maadega, sirge joon Peipsi järve keskkohta, kesk Peipsi järve ühe versta kauguselt ida pool Piirisaart (Porka), edasi järve kitsuste keskkohta mööda kuni Salu saareni; kitsuse keskkohalt Salu saare juurest edasi Talabski saarte ja Kamenka saare vahelise kitsuse keskkohta, lääne poolt Poddubje küla (Pihkva järve lõunakaldal), raudtee vahihoone Grjadischtsche küla juures, lääne poolt Schahintsõi küla, ida poolt Novaja küla, Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt pooleteise versta kauguselt lõuna pool metsavahi maja (mis Glõbotschinast põhja pool), Sprechtitschi küla ja Kudepi karjamõis.
M ä r k u s 1. Käesolevas artiklis kirjeldatud piirid on märgitud punase värviga selle artikli esimest lisa moodustaval kaardil (mõõt kolm versta tollis).
Lahkumineku korral teksti ja kaardi vahel on otsustav tähtsus tekstil.
M ä r k u s 2. Riigipiiride ajamist mõlemate lepinguosaliste vahel ja piirimärkide ülesseadmist toimetab eriline piiri segakomisjon ühesuuruse liikmete arvuga kummaltki poolt. Tõeliku piiri ajamise juures otsustatakse nende asundatud paikade kuuluvus, mille üle see piir läheb, ühe või teise lepinguosalise territooriumi külge, ülemalmainitud komisjoni poolt etnograafiliste, majandusliste ning majapidamisesse puutuvate tundemärkide järele.
2.Eesti territoorium ida pool Naroova jõge, Naroova jõgi ja Naroova jõe saared, samuti kogu maariba lõuna pool Pihkva järve, ülemalmainitud riigipiiri ning Borok-Smolni-Belkova-Sprechtitschi külade joone vahel, loetakse sõjalises suhtes neutraalseteks kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks.
Eesti riik kohustub mitte mingisuguseid sõjavägesid pidama neutraalsel maaribal peale nende, mis piirivalveks ja korra alalhoidmiseks vajaduslikud, ja mitte suuremal arvul, kui selle artikli II lisas on ette nähtud, kindlustusi ega vaatlemispunktisid seal mitte rajama, sõjalisi ladusid mitte asutama, olgu missuguse sõjalise ehk tehnilise varandusega tahes, peale lepingus lubatud väeosadele tarvisminevate, ja samuti baasisid ega ladusid mitte sisse seadma, olgu missuguste laevade ehk õhulaevastiku jaoks tahes.
3.Venemaa kohustub oma poolt kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks Pihkva sihil lääne pool joont – Velikaja jõesuu läänekallas, Sivtseva küla, Luhnova küla, Samulina küla, Schalki küla ja Sprechtitschi küla – sõjavägesid mitte pidama, peale nende, mis piirivalveks ja korra alalhoidmiseks vajaduslikud, ja mitte suuremal arvul, kui selle artikli II lisas on ette nähtud.
4.Lepinguosalised kohustuvad mitte pidama Peipsi ning Pihkva järvedel sõjariistadega varustatud laevu.
Lisa I (Kaart) Lisa II Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
1.Viima kahekümnekaheksandaks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist maakohas Soome lahe ja Schtschutschka jõesuu vahel oma sõjaväed riigipiirini oma territooriumile.
2.Viima oma territooriumile neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist oma sõjaväed ühes kogu materjaaljagude, varanduse ja ladudega neutraalribadest ja –zoonidest, kus neid artikkel III p.2 ja 3 põhjal, peale piirivalve ja korrakaitse vägede, ei tule pidada.
3.Välja viima neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist Peipsi ja Pihkva järvedest artikkel III p.4, täitmiseks sõjariistadega varustatud laevad ehk neilt maha võtma suurtükid, miiniaparaadid ja abinõud miinitõkete väljapanemiseks ning igasugused võitlustagavarad.
4.Neutraalribades ja –zoonides, kus sõjavägesid ei tule pidada, hoidma piirivalve teenistuses esimesel kuuel kuul, pärast rahulepingu ratifitseerimist mitte üle neljakümne inimese, pärast seda mitte üle kolmekümne inimese ja riigipiiri-versta kohta, kusjuures luba on riigipiirile üles seada okastraataedu. Sisemise korra alalhoidmiseks ei tohi pidada üle viiesaja inimese igas maaribas ehk zoonis.
5.Tollivalveks Peipsi ja Pihkva järvedel mitte pidama muid kui vahilaevu, mis on varustatud mitte suuremate kui neljakümneseitsme-millimeetrilise kaliibri suurtükkidega ning kuulipildujatega, mitte üle kahe suurtüki ja kahe kuulipilduja iga laeva kohta, kusjuures nende laevade arv ei tohi olla üle viie.
ARTIKKEL IV Eesti territooriumil elavatel mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järele käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad peavad optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma, kuid hoiavad alal õiguse liikumata varanduse peale ja on õigustatud kaasa võtma oma liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul ja neilsamadel tingimustel Eesti kodakondsust.
Selle ja teise poole Valitsus on õigustatud keelduma neid oma kodakondsusesse vastu võtmast.
M ä r k u s: Kahtluse tekkimise korral mõistetakse Eesti soost isikute all isikuid, kes ise või kelle vanemad olid praegu Eestit moodustaval territooriumil kogukondade või seisusliste asutuste hingekirjades.
ARTIKKEL V Kui Eesti alaline neutraliteet rahvusvaheliselt tunnustatakse siis kohustub Venemaa ka omalt poolt seda neutraliteeti pidama ning selle neutraliteedi alalhoidmise tagamisest osa võtma.
ARTIKKEL VI Mõlemad lepinguosalised kohustuvad Soome lahe rahvusvahelise neutraliseerimise korral tähendatud neutralisatsiooniga neil tingimustel ühinema, mis kõigi asjast huvitatud riikide osavõttel välja töötatud ning vastavate rahvusvaheliste aktidega kindlaks määratud; samuti ka oma mereväe jõud, ehk osa neist, kui seda peaks tähendatud rahvusvahelises kokkuleppes määratama, selle rahvusvahelise kokkuleppe nõuetele vastavasse seisukorda seadma.
ARTIKKEL VII Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
1.Igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teise lepinguosalisega tegelikult sõjajalal ei seisa; samuti oma territooriumi piirides ära keelama meeskonna kogumise ning mobiliseerimise seesuguste riikide, kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega.
2.Neilt lepinguosaliste riikide territooriumidel viibivatelt maaväe osadelt ning mereväe jõududelt, kes kuni esimese oktoobrini ükstuhat üheksasada üheksateist nende riikide Valitsustele ei allunud, sõjariistad ära võtma; kõike maa- ning mereväe varandust, suurtükiväe- ning intendandi- (peale toitluse ja asjaliste), inseneri- ja õhusõidu-materjaalisid, see on, suurtükka, kuulipildujaid, püssa, raid-sõjariistu, laske-tagavarasid, aeroplaanisid, soomusautosid, tankisid, soomusrongisid ja muud sõjalist varandust, mis tähendatud maaväe osade ning mereväe jõudude omad, kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks neutraliseerima ning immobiliseerima, välja arvatud see sõjaline varandus ning need tehnilised vahendid, mis lepinguosaliste või teiste riikide omad ning tähendatud väeosadele ja jõududele tarvitamiseks antud, kusjuures teiste riikide sõjaline varandus ning materjaalid kuue kuu jooksul selle rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates välja tulevad vedada. Sõjariistade äravõtmine ülemalmainitud maa- ning mereväe jõududelt, kui ka mainitud sõjaväeladude ja Valitsustele mitte alluvate vägede kogu sõjavaranduse ning tehniliste vahendite immobiliseerimine ja neutraliseerimine peavad olema lõpetatud: esimesed kolmkümmend protsenti kõigist neist maa- ja mereväe jõududest ning varandusest, mis immobiliseerimisele ning neutraliseerimisele tulevad, seitsme päeva jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates, hiljemini aga igal järgneval nädalal kolmkümmend viis protsenti kõigest tähendatud määrast.
3.Valitsustele mitte alluvate sõjavägede soldatitele ja komando koosseisule, kellelt eelmise (2.) punkti põhjal sõjariistad ära tulevad võtta, ära keelama lepinguosaliste valitsusvägedesse astumast, üks kõik mis kujul, muu seas ka vabatahtlikkudena, välja arvatud:
a)Eesti rahvusest isikud, kes väljaspool Eesti piirisid elasid, kuid Eesti kodakondsust opteerivad;
b)mitte Eesti rahvusest isikud, kes kuni esimese maini ükstuhat üheksasada üheksatest Eesti territooriumil asusid, kuid Venemaa kodakondsust ei opteeri;
c)mitte Eesti rahvusest isikud, kes Venemaa kodakondsust ei opteeri ja kes kuni kahekümneteise novembrini ükstuhat üheksasada üheksateist Eesti Valitsuse vägedes teeninud.
Alampunktide a, b ja c all ülesloetud liikide hulka kuuluvatel isikutel on õigus Eesti Valitsuse vägedesse astuda.
4.a)Riikidele, kes teise poolega tegelikult sõjajalal seisavad, ja organisatsioonidele ning rühmadele, kes endile sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega eesmärgiks seavad, ära keelama oma sadamate kaudu ja territooriumi mööda kõige selle vedu, mida teisele lepinguosalisele kallaletungimiseks võidaks kasutada, nagu: niisuguste riikide, organisatsioonide ja rühmade sõjariistus jõud, sõjaline varandus, sõjatehnilised vahendid ning materjaalid, samuti suurtükiväe-, intendandi-, inseneri- ja õhusõidumaterjaalid.
b)Peale rahvusvahelises õiguses ettenähtud juhtumiste ära keelama igasuguste sõjalaevade, suurtüki- ning miinipaatide jne. läbilaskmise ja nende viibimise oma territoriaalvetes, kui nad niisuguste organisatsioonide või rühmade omad, kes oma ülesandeks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega, või riikide päralt, kes teise lepinguosalisega sõjajalal seisavad, ja kui nende eesmärgiks on teisele lepinguosalisele kallaletungimine, ning kui tähendatud otstarve teatavaks on saanud sellele lepinguosalisele, kellele need territoriaalveed ja sadamad kuuluvad.
5.Oma territooriumil mitte mingisuguste organisatsioonide ega rühmade moodustamist ega viibimist lubama, kes teise lepinguosalise kogu või osa territooriumi valitsuseks olla pretendeerivad, samuti ka mitte lubama nende organisatsioonide ja rühmade esituste ega ametlikkude isikute viibimist, kelle eesmärgiks on teise lepinguosalise Valitsuse kukutamine.
6.Lepinguosaliste Valitsused kohustuvad ühel ajal rahulepingu ratifikatsioonide vahetamisega vastamisi andmeid ette panema Valitsustele mitte alluvate: vägede seisukorra, nende sõjaliste (nii liikuvate, kui liikumata) ladude ja sõjalise ning tehnilise varanduse kohta, mis sõjalise tegevuse seismapanemise lepingu tegemise silmapilgul, see tähendab, kolmekümne esimesel detsembril ükstuhat üheksasada üheksateist nende territooriumil leidusid.
7.Kõigi vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse segakomisjon, mille kokkuseade, õigused ja kohustused kindlaks määrab juhatuskiri, mis selle artikli lisas avaldatud.
Lisa. JUHATUSKIRI artikkel VII punkt 7.põhjal asutatavale segakomisjonile
1.Artikkel VII ettenähtud vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse mõlemate lepinguosaliste esitajatest segakomisjon.
2.Komisjoni hulka kuulub kummaltki poolt neli isikut, nimelt: esimees, kaks sõja- ja üks mereametkonna esitaja.
3.Komisjoni peale pannakse kõigi artikkel VII p.2. tähendatud tingimuste täitmise faktiline järelevalve selle juhatuskirja alamaljärgnevate punktide korras ning tähtaegadel, mis samas punktis näidatud.
M ä r k u s: Teated artikkel VII punkt 3. järele antakse komisjonile, kui seda tärgata võivate lahkuminekute selgitamiseks vaja läheb, vastavate Valitsuste kaudu.
4.Komisjon saab vastavalt Valitsuselt ehk viimase poolt juhatatud kohalistelt orgaanidelt kõik tarvilikud teated sõjaliste tagatiste tingimuste täitmise asjus.
5.Tõepärase kontrolli teostamiseks sõjaliste tagatiste täitmise suhtes on komisjonil eelmises (4.) punktis tähendatud teadete põhjal õigus neid teateid koha peal faktiliselt järele katsuda ning, kui seda vaja peaks olema, kohale sõites kõike, mis artikkel VII p.2. nimetatud, järele vaadata.
6.Komisjoni liikmete takistamata läbikäimiseks oma Valitsustega seatakse otsekohene telegraafiühendus (Houghes’i aparaat) komisjoni asukoha, Rakvere linna, ja Petrogradi või Moskva vahel sisse. Komisjoni viibimise ajal Venemaa piirides määratakse tema asukohaks Pihkva linn, kust otsekohene telegraafiühendus (Houghes’i aparaat) Tallinnaga sisse seatakse. Peale selle on neil esitajatel õigus takistamata telegrammisid saata ning kiirkäskjalgu läkitada. Kiirkäskjalgade kaudu läkitataval, kui ka saadaval kirjavahetusel on diplomaatliku kirjavahetuse õigus.
7.Oma töö tagajärgedest ja oma otsustest teeb komisjon üleüldised protokollid (Eesti ja Vene keeles), mis vastavatele Valitsustele ka ette pannakse.
8.Kui komisjon oma kohused, mis selle juhatuskirja p.3. põhjal tema peale pandud, ära täitnud ning faktilise järelekatsumise sama juhatuskirja p.5. näidatud korras lõpetanud, loetakse komisjon likvideerituks, kuid igatahes mitte hiljem ühekuulist tähtaega sellest päevast arvates, mil vastav Valitsus teatanud, et tema poolt komisjoni mõjuvõimu kuuluvate sõjaliste tagatiste tingimused on täidetud. Mõlemate Valitsuste kokkuleppel on tarbekorral luba komisjoni tegevuse aega pikendada.
ARTIKKEL VIII Mõlemad pooled vastastikku loobuvad oma sõjakulude, see on, sõjapidamiseks kulutatud riigi-väljaminekute tasumisest, kui ka sõjakahjude, see on, niisuguste kahjude tasumisest, mis neile või nende kodanikkudele tehtud sõjaliste korralduste läbi, kaasa arvatud igasugused vaenlase maal ettevõetud rekvisitsioonid.
ARTIKKEL IX Mõlemate poolte sõjavangid tulevad kõige lühemal tähtajal kodumaale tagasi toimetada. Sõjavangide vahetamise kord määratakse kindlaks selle artikli lisas.
M ä r k u s 1. Sõjavangide all mõistetakse isikuid, kes on vangi võetud ja ei teeni selle riigi sõjaväes, kes nad vangi võtnud.
M ä r k u s 2. Sõjavangid, kes on vangi võetud Valitsusele mitte alluvate sõjavägede poolt ja kes ei ole astunud tähendatud sõjavägede ridadesse, tulevad tagasi anda üleüldisel alusel.
Lisa. 1.Mõlemate poolte sõjavangid lastakse koju sedamööda, kui palju nad mitte ei soovi selle riigi nõusolekul, mille territooriumil nad asuvad, tema piiridesse jääda või mõnda teise riiki minna.
2.Sõjavangide vahetamise tähtajad määratakse kindlaks vastavate Valitsuste poolt pärast rahulepingu ratifitseerimist.
3.Sõjavangide vabastamisel antakse neile tagasi nende isiklik varandus, mis neilt ära võeti selle riigi võimude käsutusel, kes nad vangi võttis, kui ka alles väljamaksmata ehk arvesse võtmata osa nende palgast.
4.Kumbki lepinguosaline kohustub tasuma oma sõjavangi langenud kodanikkude ülevalpidamise kulud, mis vastane pool kannud, sel määral, kui palju need kulud ei ole kaetud sõjavangide tööga riigi- ehk era-ettevõtetes. Väljamaksmine sünnib selle riigi rahas, kes vangi on võtnud.
M ä r k u s. Kulud, mis sõjavangi ülevalpidamise eest tasuda tulevad, seisavad koos tema peale ärakulutatud moonast, asjalisest ja rahalisest varustusest.
5.Sõjavangid saadetakse escheloonidena riigipiiridele selle riigi kulul, kes nad vangi võtnud; üleandmine sünnib kokkuseatud nimekirjade järele, milles peab ära tähendatud olema sõjavangi ees- isa- ja perekonnanimi, vangivõtmise aeg, samuti ka sõjaväe osa, kus sõjavang vangilangemise ajal teenis. Ja kas sõjavang oli vangis viibimisel kaelakohtu-kuritööde eest süüdi mõistetud, nimelt missuguste eest ja millal.
6.Otsekohe peale rahulepingu ratifitseerimist asutatakse sõjavangide vahetamise komisjon, mis koos seisab neljast esitajast kummagi lepinguosalise poolt. Selle komisjoni kohuseks on käesoleva lisa tingimuste täitmise järele valvamine, kodumaale saatmise viisi ja korra äramääramine, samuti ka mõlemale poole koju tagasilastavate sõjavangide kulude kindlaksmääramine andmete põhjal, mis vastav pool üleandmisel ette toob.
ARTIKKEL X Ühel ajal sõjavangide ja interneeritud kodanliste isikute kojusaatmisega vabastavad lepinguosalised nad nuhtlusest, mis nende peale pandud kohtuotsuste järele kuritegude eest, mis tehtud vastase poole kasuks, ja samuti ka igasugustest distsiplinaarkaristustest.
Amnestia alla ei käi isikud, kes nimetatud kuritööd ja distsiplinaar-kuriteod toime pannud pärast rahulepingu allakirjutamist.
Sõjavangid ja interneeritud kodanlised isikud, kes kriminaalkohtu poolt süüdi mõistetud enne selle lepingu ratifitseerimist, ehk olgu ka pärast ratifitseerimist, kuid ühe aasta jooksul ratifitseerimise päevast arvates amnestia alla mitte käivates kuritegudes, saadetakse kodumaale tagasi pärast nuhtluse kandmist.
Need, kelle vastu on tõstetud kaelakohtuline süüdistus amnestia alla mitte käivates kuritegudes, antakse isamaa võimude kätte ühes kõigi nende vastu tõstetud süüdistuse asjus kogutud andmetega, kui aasta jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates kohtuotsust ei ole tehtud.
ARTIKKEL XI Venemaa ütleb enese lahti nii liikuva kui liikumata üleriikliku Vene Kroonu varanduse temale üleandmisest või selle väärtuse tasumisest, milles see varandus ka ei seisaks, siia hulka arvatud sõjalised ja teised ehitused, kindlustused, sadamad, iga liiki laevad, ühes arvatud ka sõjalaevad, laevakoormad jne., niisama ka igasugustest Vene Kroonu õigustest temale mitte kuuluva eraisikute liikuva ja liikumata varanduse peale, niipalju kui kõik need ülesloetud varandused on Eesti territooriumil, käesolevas lepingus määratavates piirides, või Eesti territooriumile külgnevates vetes, või olid seal Saksa okupatsiooni ajaks, s.o. kahekümneneljandaks veebruariks ükstuhat üheksasada kaheksateist, samuti õigustest laevade peale, ühes arvatud sõjalaevad, mis tulid sinna Saksa okupatsiooni ajal või, lõpuks, on kinni võetud järgnevas Eesti ja Venemaa vahelises sõjas Eesti sõjajõudude või teiste poolt, ning on üle antud Eestile. Kõik ülesloetud varandused tunnistatakse Eesti ainuomanduseks, vabaks igasugustest kohustustest, arvates viieteistkümnendast.novembrist ükstuhat üheksasada seitseteist, või kui Venemaa nad on hiljemini omandanud, siis nende omandamise ajast.
Eestile lähevad kõik Vene Kroonu rahalised nõuded Eesti kodanikkude vastu, kui need nõuded peab täidetama Eesti territooriumil, sealjuures ainult sel määral, kui need nõuded ei ole kustutatud deebitoride vastunõuete läbi.
Dokumendid ja aktid, mis käesolevas punktis tähendatud õigusi tõendavad, annab Vene Valitsus Eesti Valitsusele, juhtumisel aga, kui seda kuue kuu jooksul, lepingu ratifitseerimise päevast arvates, ei täideta, tunnistatakse need kaotatuteks.
Eesti oma poolt ei hakka oma varema endisesse Vene keisririigisse kuuluvasse fakti põhjal mingisuguseid nõudeid järeldama Venemaa vastu.
ARTIKKEL XII Artikkel XI kindlaks määratud kokkuleppeid arvesse võtmata:
1.Venemaa annab Eestile viisteistkümmend miljonit rubla kullas, sellest kaheksa miljonit ühe kuu, aga teised seitse miljonit kahe kuu jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates.
2.Eesti ei kanna mingisugust vastutust Venemaa võla- ning igasuguste teiste kohustuste eest, selles hulgas ka need, mis tekkinud paberraha, riigikassa tähtede, kohustuste, Vene rentei seeriate ning tunnistuste väljaandmisest, väliste ega sisemiste laenude, mitmesuguste asutuste ning ettevõtete laenude tagatiste ja muude eest, ja kõik sarnased Venemaa kreeditoride nõudmised Eestisse puutuvas osas tulevad üksnes Venemaa vastu sihtida.
3.Eesti piirides liikuvate Vene valitsusliste, Valitsuse poolt garanteeritute kui ka nende era-väärtpaberite tasumise asjus, mis seltside ja asutuste poolt on välja antud, kelle ettevõtted Venemaa Valitsuse poolt natsionaliseeritud, niisama Eesti kodanikkude nõuete rahuldamise asjus Vene Kroonu vastu, kohustub Venemaa tunnistama Eesti ja Eesti kodanikkude omaks kõik need hõlpsused, õigused ja eesõigused, mis tema poolt otseteed või kaudselt on antud või edaspidi antakse kellelegi väljamaa riikidest või viimaste kodanikkudele, seltsidele ja asutustele.
M ä r k u s. Eestis olevate pankade jaoskondade vastu, missugused pangad Täidesaatva Keskkomitee dekreedi põhjal pankade natsionaliseerimise kohta neljateistkümnendast detsembrist ükstuhat üheksasada seitseteist (Seadl.Kogu Nr.10) natsionaliseeritud, Eesti kodanikkude poolt avaldatud nõuete peale, mis tekkinud enne selle dekreedi väljaandmist, vaadatakse kui nõuete peale Vene Kroonu vastu, niipalju kui tähendatud nõuded ei kattu jaoskondadesse jäänud varandustest.
4.Venemaa Valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimase Valitsusele varandused, siia hulka arvatud raamatukogud, arhiivid, õpeabinõud, dokumendid ja muud asjad, mis on Tartu Ülikooli kui ka kõigi Eesti piirides praegu olevate või varemini olnud õpe-, teaduse-, valitsuse ja seltskonna-asutuste päralt, niisama üleüldse kõik Eestist Venemaale välja viidud arhiivid, dokumendid ja teised asjad, mil on Eestile teadusline või ajalooline tähtsus, niipalju kui tähendatud asjad on praegu või satuvad edaspidi Venemaa Valitsuse, valitsuse- ja seltskonna-asutuste võimkonda.
5.Venemaa Valitsus toimetab Eestisse tagasi Eesti Valitsuse kaasabil kuuluvust mööda edasiandmiseks igasugused väärtused, välja arvatud kuld ning kalliskivid, väärtpaberid ning varalised dokumendid, nagu: obligatsioonid, vekslid ja nii edasi, mis Eesti piiridest valitsuse, seltskondlikkuse ja era-krediit- ning teiste asutuste poolt evakueeritud või välja viidud, muu seas ka õpeasutuste poolt, kui Eesti võimud nende väärtpaberite ja muu asukoha kätte juhatavad. Kui neid juhatusi ei anta või kui antud juhatuse põhjal tähendatud väärtpabereid ja muud üles ei leita, siis avaldab Venemaa Valitsus valmisolekut selle artikli punkt 3. täitmisel väärtpaberite ja muu pidajateks tunnistama neid, kes ette panevad küllaldased tõendused, et nende päralt olevad paberid ja muud sõja ajal on evakueeritud. Seks otstarbeks asutatakse iseäraline segakomisjon.
6.Selle artikli punkt 3., 4. ja 5. tähendatud tingimuste täitmiseks kohustub Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele andma kõiki siiakuuluvaid kosteid ning teateid ja kõikepidi abiks olema tagasitoimetatava varanduse, asjade, arhiivide, dokumentide jne. ülesotsimisel. Ses asjas tekkivate küsimuste lähem korraldamine pannakse iseäralise segakomisjoni peale, milles on ühepalju liikmeid mõlematelt lepinguosalistelt.
ARTIKKEL XIII Venemaa teatab, et käesoleva rahulepingu läbi Eestile ja tema kodanikkudele antavad hõlpsused, õigused ja eesõigused ei või mingil juhtumisel ega mingisugustel tingimustel pretsedendiks olla rahulepingute tegemisel Venemaa poolt teiste endise Vene keisririigi territooriumil tekkinud riikidega; teiselt poolt, kui nende rahulepingute tegemisel kellelegi tähendatud riikidest või nende kodanikkudest antakse iseäralised hõlpsused, õigused ja eesõigused, siis laiendatakse need viibimata ilma eri-kokkuleppeta täiel määral Eesti ja tema kodanikkude peale.
ARTIKKEL XIV Avalik ja eraõigusliste küsimuste lahendamine, mis lepinguosaliste kodanikkude vahel tekkivad, samuti mõnede üksikküsimuste korraldamine mõlemate riikide või riikide ja teise poole kodanikkude vahel, sünnib iseäraliste Eesti-Vene segakomisjonide kaudu, mis pärast käesoleva rahulepingu ratifitseerimist viibimata asutatakse ja mille koosseis, õigused ning kohused mõlemate lepinguosaliste kokkuleppel iga asutatava komisjoni jaoks kindlaks määratakse.
Nende komisjonide võimkonda kuulub muu seas:
1.kaubalepingu tegemine, niisama teiste majanduslise iseloomuga küsimuste selgitamine;
2.küsimuste lahendamine, mis tekivad endistest üleüldistest keskasutustest kohtu- ning administratiiv-arhiivide ja –asjaajamiste, kohtu- ja administratiiv-deposiitide ning kodanlisesse seisusesse puutuvate aktide väljaeraldamisel;
3.küsimuste lahendamine, mis tekivad Venemaal Eesti kodanikkude varanduste, kui ka Eestis Venemaa kodanikkude varanduste väljaandmise suhtes, niisama küsimuste lahendamine, mis ühendatud oma kodanikkude huvide kaitsmisega teisel maal;
4.küsimuste lahendamine, mis tekivad uute piiride läbi lahutatud valla- ja, külakogukondade varanduste suhtes.
ARTIKKEL XV Diplomaatlikud ja konsulaarsed läbikäimised Eesti ja Venemaa vahel korraldatakse tähtajal, mis edaspidises kokkuleppes kindlaks määratakse.
ARTIKKEL XVI Majanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel seatakse kindlaks selle artikli lisades sisalduvate määrustega.
Lisa I 1.Lepinguosalised on nõus, et rahutegemisega nende vahel lõpeb ka sõda majanduslistes ja rahaasjanduslistes suhetes.
2.Lepinguosalised on nõus algatama võimalikult kiirelt peale selle rahulepingu ratifitseerimist ja läbirääkimisi kaubalepingu saavutamiseks, mille aluseks peavad olema järgmised põhimõtted:
a)Enamsoodustamise tingimus oma riigi territooriumil teise lepinguosalise kodanikkude, kaubanduse-tööstuse ja rahaasjanduse ettevõtete ja ühisuste, laevade ja nende koormate, maapinna toodete, põllumajanduse ning tööstuse seaduste kohta, samuti ka oma kaupade välja- ja sisseveo suhtes teise lepinguosalise territooriumile;
b)Kaupadele, mis üle ühe lepinguosalise territooriumi veetakse, ei tohi peale panna mingisuguseid sisseveo-tollisid ega transiitmaksusid;
c)Transiitkaupade veotariifid ei tohi kohalike veoulatusega sama laadi kaupade tariifidest kõrgemad olla.
M ä r k u s. Kuni kaubalepingu tegemiseni korraldatakse sama põhimõtete järele kaubanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel.
3.Tallinnas või teistes Eesti sadamates avatavates vabasadamates määrab Eesti Venemaale raioonid ja kohad kaupade ümberlaadimise, hoidmise ja ümberpakkimise jaoks, mis Venemaalt tulevad või sinna saatmiseks määratud, vastavalt sadama ja tema kaudu mineva Vene kaubaliikumise suurusele kusjuures tähendatud raioonide ja kohtade eest võetavad maksud ei tohi kõrgemad olla oma kodanikkudelt transiitkaupade pealt võetavatest maksudest.
4.Lepinguosalised ei avalda nõudeid eesõiguste peale, mis üks pooltest annab kolmandale temaga tolli- või mõnes muus liidus olevale maale.
5.Ühe lepinguosalise kodanikkude surma järele teise poole territooriumile mahajääv liikuv varandus antakse täielikult üle selle riigi konsulaarsele või muule vastavale esitajale, mille kodanikuks pärandaja kuulus, talitamiseks tema isamaa-riigi seaduste järele.
Lisa II 1.Kunstlik vee teisalejuhtimine Peipsi ja Pihkva järvedest, mis sünnitab nimetatud järvede keskmise veeseisu alanemist üle ühe jala, samuti ettevõtted, mis keskmist vee tasapinda nimetatud järvedes kõrgendavad, on lubatud ainult eri-kokkuleppe järele Eesti ja Venemaa vahel.
2.Kalapüügi tingimuste kohta Peipsi ja Pihkva järvedes, mida ainult niisuguste püügiviisidega võib toimetada, mis kalarikkust ei hävita, samuti kaubalaevanduse kohta nimetatud järvedes, tuleb teha lepinguosaliste vahel eri-kokkulepe.
Lisa III 1,Eesti on nõus andma Venemaale eesõigustatud õiguse elektrijõu saamiseks Narva jõe koskede ärakasutamisest seega, et selle eest Eestile makstava tasu suurus, samuti teised tingimused ära määratakse eri-kokkuleppes.
2.Venemaa annab Eestile eesõigustatud õiguse, Moskvat mõne Eesti-Venemaa piiril oleva kohaga ühendava kahe- või üheroopalise otsekohese lühema raudtee ehitamiseks ja ekspluateerimiseks tarvilikkude eeluurimuste toimetamise võimaldusega, tingimusel, et kontsessiooni tähtaeg, ennetähtaegse väljaostu tähtaeg, tariifid ja muud kontsessiooni tingimused kindlaks määrataks iseäralises kokkuleppes.
3.Venemaa annab Eestile eesõigustatud kontsessiooni-õiguse ühe miljoni dessatiini metsaala peale Petrogradi, Pihkva, Tveri, Novgorodi, Olonetsi, Vologda ja Arhangeli kubermangudes tingimustel, mis eri-kokkuleppes ära määratakse.
ARTIKKEL XVII Mõlemad lepinguosalised kohustuvad vastastikku tarvitusele võtma võimalikka abinõusid kaubalaevade liikumise julgeoleku kindlustamiseks oma vetes, andes läbijuhtimiseks tarvilikka lootse, seades korda tulesid, seades üles märgutähiseid ja, kuni mere lõpuliku miinidest puhastamiseni, võttes tarvitusele eri-abinõusid miiniväljade piiramiseks.
Mõlemad pooled avaldavad nõusolekut osa võtta Balti mere miinidest puhastamisest, mille kohta huvitatud poolte vahel erikokkulepe peab sündima; juhtumisel, kui seda mitte ei sünni, määratakse kummagi poole osavõtmise määr vahekohtu läbi kindlaks.
ARTIKKEL XVIII Käesoleva rahulepingu ja selle lisade läbi Eesti kodanikkudele antud õigused käivad ka valla-, maa- ja linna-omavalitsuste, seltskonna-, seisuse-, heategevuse-, kiriku-, vaimulikkude- ja haridusasutuste, niisama iga liiki juriidiliste isikute kohta.
ARTIKKEL XIX Käesoleva lepingu seletamisel loetakse autentilisteks tekstideks nii eesti- kui venekeelne.
ARTIKKEL XX Käesolev rahuleping tuleb ratifitseerida. Ratifikatsiooni kirjade vahetamine peab sündima võimalikult pea Moskvas.
Rahuleping astub seaduslikku jõusse tema ratifitseerimise silmapilgust.
Igal pool, kus käesolevas lepingus algtähtajana nimetatakse rahulepingu ratifitseerimise silmapilku, mõistetakse selle all aega, mil mõlemad lepinguosalised toimepandud ratifikatsioonist vastastikku teatavad.
Selle tõendamiseks kirjutasid mõlema poole volinikud käesolevale rahulepingule oma käega alla ja kinnitasid tema oma pitseritega.
Algkiri tehtud ning alla kirjutatud kahes eksemplaaris Tartus, veebruarikuu teisel päeval aastal ükstuhat üheksasada kakskümmend.
ALLKIRJAD J.Poska, A.Joffe, Ant.Piip, I.Gukovsky, M.Püüman, Jul.Seljamaa, J.H.Soots
Saksamaa ja NSV Liidu 4. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajane lisaprotokoll
5. Salajase lisaprotokolli tekst
6. Vastastikuse abistamise pakt Eesti vabariigi ja NSV Liidu vahel
7. KONFIDENTSIAALNE PROTOKOLL 04 ERA.957.18.78 lk.9.jpg
8. Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel, konfidentsiaalne
9. Nõukogude okupatsioonivägede tarbeks rekvireeritavad hooned Tallinnas
10. Punalipulise Balti Laevastiku juhataja käsk Naissaarele ja Aegnale sooritatava dessandi ettevalmistamise kohta
11. Punalipulise Balti Laevastiku sõja-õhujõudude staabi lahingukäsk Eesti blokeerimise ja ründamise kohta
12. Lahingukäsk Punaarmee 8. armeele Eesti vallutamiseks
13. Sõjavägede ülemjuhataja määrus pildistamise ja filmimise keelamise kohta
14. Atlandi Harta
15. MRP lepingu tühistamise otsus
Manifest Eestimaa rahvastele
Nüüd on see aeg käes.
Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõigepealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta. Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enese määramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:
EESTIMAA tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.
Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. Vabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud.
Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim Eestimaa Päästmise Komitee näol. Kõigi naabririikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlaste, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse.
Eesti sõjavägi vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseeritakse. Kuni Eesti Asutav Kogu, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionaalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valitsemise korra lõplikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses järgmiste juhtmõtete järele peab käima:
1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.
2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused.
3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.
4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada.
5. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jatkama.
6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal.
7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialdastel demokratlistel alustel.
E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.
Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista,
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!
Elagu iseseisev demokratiline Eesti vabariik!
Elagu rahvaste rahu!
EESTI MAAPÄEVA VANEMATE NÕUKOGU
24. veebr. 1918. a.
* * *
RahulepingEesti ja Venemaavahel 02.veebruaril 1920 Tartus
http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=307&Itemid=134&lang=et
andmed sisestatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi kunstilise kakskeelse (eesti-vene) väljaande järgi, Tallinn 1989RahulepingEesti ja Venemaavahel 02.veebruaril 1920 Tartus
http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=307&Itemid=134&lang=et
EESTI ühelt poolt ja VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks:
EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS –
Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA
Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP’i
Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN’i
Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja
Kindralstaabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS’i
ja VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE
VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU –
Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja
Kasakate Saadikute Nõukogu Täidesaatva Keskkomitee
liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme
Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY Nimetatud volinikud, kokku tulnud Tartus, leppisid, pärast vastastikust volituste ettenäitamist, mis tarvilikus vormis kokkuseatuteks ning täitsa korras olevateks tunnistati, järgnevas kokku:
ARTIKKEL I Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord
ARTIKKEL II Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.
Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.
ARTIKKEL III 1.Riigi piir Eesti ja Venemaa vahel läheb:
Narva lahest üks verst lõuna pool Kalameeste majast Ropscha küla peale, edasi Mertvitskaja jõekest ning Rossoni jõge mööda Ilkino külast ühe versta kauguselt lääne pool Keikino küla, poole versta kauguselt lääne pool Isvosi küla Kobõljaki küla peale, Schtschutschka jõesuu, Krivaja Luka küla, Petschurki karjamõis, Vtroja jõe kolme algharu kokkujooksu koht, Kuritscheki küla lõunapoolne serv ühes selle maadega, sirge joon Peipsi järve keskkohta, kesk Peipsi järve ühe versta kauguselt ida pool Piirisaart (Porka), edasi järve kitsuste keskkohta mööda kuni Salu saareni; kitsuse keskkohalt Salu saare juurest edasi Talabski saarte ja Kamenka saare vahelise kitsuse keskkohta, lääne poolt Poddubje küla (Pihkva järve lõunakaldal), raudtee vahihoone Grjadischtsche küla juures, lääne poolt Schahintsõi küla, ida poolt Novaja küla, Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt pooleteise versta kauguselt lõuna pool metsavahi maja (mis Glõbotschinast põhja pool), Sprechtitschi küla ja Kudepi karjamõis.
M ä r k u s 1. Käesolevas artiklis kirjeldatud piirid on märgitud punase värviga selle artikli esimest lisa moodustaval kaardil (mõõt kolm versta tollis).
Lahkumineku korral teksti ja kaardi vahel on otsustav tähtsus tekstil.
M ä r k u s 2. Riigipiiride ajamist mõlemate lepinguosaliste vahel ja piirimärkide ülesseadmist toimetab eriline piiri segakomisjon ühesuuruse liikmete arvuga kummaltki poolt. Tõeliku piiri ajamise juures otsustatakse nende asundatud paikade kuuluvus, mille üle see piir läheb, ühe või teise lepinguosalise territooriumi külge, ülemalmainitud komisjoni poolt etnograafiliste, majandusliste ning majapidamisesse puutuvate tundemärkide järele.
2.Eesti territoorium ida pool Naroova jõge, Naroova jõgi ja Naroova jõe saared, samuti kogu maariba lõuna pool Pihkva järve, ülemalmainitud riigipiiri ning Borok-Smolni-Belkova-Sprechtitschi külade joone vahel, loetakse sõjalises suhtes neutraalseteks kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks.
Eesti riik kohustub mitte mingisuguseid sõjavägesid pidama neutraalsel maaribal peale nende, mis piirivalveks ja korra alalhoidmiseks vajaduslikud, ja mitte suuremal arvul, kui selle artikli II lisas on ette nähtud, kindlustusi ega vaatlemispunktisid seal mitte rajama, sõjalisi ladusid mitte asutama, olgu missuguse sõjalise ehk tehnilise varandusega tahes, peale lepingus lubatud väeosadele tarvisminevate, ja samuti baasisid ega ladusid mitte sisse seadma, olgu missuguste laevade ehk õhulaevastiku jaoks tahes.
3.Venemaa kohustub oma poolt kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks Pihkva sihil lääne pool joont – Velikaja jõesuu läänekallas, Sivtseva küla, Luhnova küla, Samulina küla, Schalki küla ja Sprechtitschi küla – sõjavägesid mitte pidama, peale nende, mis piirivalveks ja korra alalhoidmiseks vajaduslikud, ja mitte suuremal arvul, kui selle artikli II lisas on ette nähtud.
4.Lepinguosalised kohustuvad mitte pidama Peipsi ning Pihkva järvedel sõjariistadega varustatud laevu.
Lisa I (Kaart) Lisa II Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
1.Viima kahekümnekaheksandaks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist maakohas Soome lahe ja Schtschutschka jõesuu vahel oma sõjaväed riigipiirini oma territooriumile.
2.Viima oma territooriumile neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist oma sõjaväed ühes kogu materjaaljagude, varanduse ja ladudega neutraalribadest ja –zoonidest, kus neid artikkel III p.2 ja 3 põhjal, peale piirivalve ja korrakaitse vägede, ei tule pidada.
3.Välja viima neljakümneteiseks päevaks pärast rahulepingu ratifitseerimist Peipsi ja Pihkva järvedest artikkel III p.4, täitmiseks sõjariistadega varustatud laevad ehk neilt maha võtma suurtükid, miiniaparaadid ja abinõud miinitõkete väljapanemiseks ning igasugused võitlustagavarad.
4.Neutraalribades ja –zoonides, kus sõjavägesid ei tule pidada, hoidma piirivalve teenistuses esimesel kuuel kuul, pärast rahulepingu ratifitseerimist mitte üle neljakümne inimese, pärast seda mitte üle kolmekümne inimese ja riigipiiri-versta kohta, kusjuures luba on riigipiirile üles seada okastraataedu. Sisemise korra alalhoidmiseks ei tohi pidada üle viiesaja inimese igas maaribas ehk zoonis.
5.Tollivalveks Peipsi ja Pihkva järvedel mitte pidama muid kui vahilaevu, mis on varustatud mitte suuremate kui neljakümneseitsme-millimeetrilise kaliibri suurtükkidega ning kuulipildujatega, mitte üle kahe suurtüki ja kahe kuulipilduja iga laeva kohta, kusjuures nende laevade arv ei tohi olla üle viie.
ARTIKKEL IV Eesti territooriumil elavatel mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järele käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad peavad optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma, kuid hoiavad alal õiguse liikumata varanduse peale ja on õigustatud kaasa võtma oma liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul ja neilsamadel tingimustel Eesti kodakondsust.
Selle ja teise poole Valitsus on õigustatud keelduma neid oma kodakondsusesse vastu võtmast.
M ä r k u s: Kahtluse tekkimise korral mõistetakse Eesti soost isikute all isikuid, kes ise või kelle vanemad olid praegu Eestit moodustaval territooriumil kogukondade või seisusliste asutuste hingekirjades.
ARTIKKEL V Kui Eesti alaline neutraliteet rahvusvaheliselt tunnustatakse siis kohustub Venemaa ka omalt poolt seda neutraliteeti pidama ning selle neutraliteedi alalhoidmise tagamisest osa võtma.
ARTIKKEL VI Mõlemad lepinguosalised kohustuvad Soome lahe rahvusvahelise neutraliseerimise korral tähendatud neutralisatsiooniga neil tingimustel ühinema, mis kõigi asjast huvitatud riikide osavõttel välja töötatud ning vastavate rahvusvaheliste aktidega kindlaks määratud; samuti ka oma mereväe jõud, ehk osa neist, kui seda peaks tähendatud rahvusvahelises kokkuleppes määratama, selle rahvusvahelise kokkuleppe nõuetele vastavasse seisukorda seadma.
ARTIKKEL VII Mõlemad lepinguosalised kohustuvad:
1.Igasuguste vägede viibimise oma pinnal ära keelama, peale Valitsuse omade ja nende sõprusriikide vägede, kellega ühel lepinguosalisel sõjaline konventsioon tehtud, kes aga teise lepinguosalisega tegelikult sõjajalal ei seisa; samuti oma territooriumi piirides ära keelama meeskonna kogumise ning mobiliseerimise seesuguste riikide, kui ka organisatsioonide ja rühmade väeridadesse, kes oma eesmärgiks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega.
2.Neilt lepinguosaliste riikide territooriumidel viibivatelt maaväe osadelt ning mereväe jõududelt, kes kuni esimese oktoobrini ükstuhat üheksasada üheksateist nende riikide Valitsustele ei allunud, sõjariistad ära võtma; kõike maa- ning mereväe varandust, suurtükiväe- ning intendandi- (peale toitluse ja asjaliste), inseneri- ja õhusõidu-materjaalisid, see on, suurtükka, kuulipildujaid, püssa, raid-sõjariistu, laske-tagavarasid, aeroplaanisid, soomusautosid, tankisid, soomusrongisid ja muud sõjalist varandust, mis tähendatud maaväe osade ning mereväe jõudude omad, kuni esimese jaanuarini ükstuhat üheksasada kakskümmend kaks neutraliseerima ning immobiliseerima, välja arvatud see sõjaline varandus ning need tehnilised vahendid, mis lepinguosaliste või teiste riikide omad ning tähendatud väeosadele ja jõududele tarvitamiseks antud, kusjuures teiste riikide sõjaline varandus ning materjaalid kuue kuu jooksul selle rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates välja tulevad vedada. Sõjariistade äravõtmine ülemalmainitud maa- ning mereväe jõududelt, kui ka mainitud sõjaväeladude ja Valitsustele mitte alluvate vägede kogu sõjavaranduse ning tehniliste vahendite immobiliseerimine ja neutraliseerimine peavad olema lõpetatud: esimesed kolmkümmend protsenti kõigist neist maa- ja mereväe jõududest ning varandusest, mis immobiliseerimisele ning neutraliseerimisele tulevad, seitsme päeva jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates, hiljemini aga igal järgneval nädalal kolmkümmend viis protsenti kõigest tähendatud määrast.
3.Valitsustele mitte alluvate sõjavägede soldatitele ja komando koosseisule, kellelt eelmise (2.) punkti põhjal sõjariistad ära tulevad võtta, ära keelama lepinguosaliste valitsusvägedesse astumast, üks kõik mis kujul, muu seas ka vabatahtlikkudena, välja arvatud:
a)Eesti rahvusest isikud, kes väljaspool Eesti piirisid elasid, kuid Eesti kodakondsust opteerivad;
b)mitte Eesti rahvusest isikud, kes kuni esimese maini ükstuhat üheksasada üheksatest Eesti territooriumil asusid, kuid Venemaa kodakondsust ei opteeri;
c)mitte Eesti rahvusest isikud, kes Venemaa kodakondsust ei opteeri ja kes kuni kahekümneteise novembrini ükstuhat üheksasada üheksateist Eesti Valitsuse vägedes teeninud.
Alampunktide a, b ja c all ülesloetud liikide hulka kuuluvatel isikutel on õigus Eesti Valitsuse vägedesse astuda.
4.a)Riikidele, kes teise poolega tegelikult sõjajalal seisavad, ja organisatsioonidele ning rühmadele, kes endile sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega eesmärgiks seavad, ära keelama oma sadamate kaudu ja territooriumi mööda kõige selle vedu, mida teisele lepinguosalisele kallaletungimiseks võidaks kasutada, nagu: niisuguste riikide, organisatsioonide ja rühmade sõjariistus jõud, sõjaline varandus, sõjatehnilised vahendid ning materjaalid, samuti suurtükiväe-, intendandi-, inseneri- ja õhusõidumaterjaalid.
b)Peale rahvusvahelises õiguses ettenähtud juhtumiste ära keelama igasuguste sõjalaevade, suurtüki- ning miinipaatide jne. läbilaskmise ja nende viibimise oma territoriaalvetes, kui nad niisuguste organisatsioonide või rühmade omad, kes oma ülesandeks seavad sõjariistus võitlust teise lepinguosalisega, või riikide päralt, kes teise lepinguosalisega sõjajalal seisavad, ja kui nende eesmärgiks on teisele lepinguosalisele kallaletungimine, ning kui tähendatud otstarve teatavaks on saanud sellele lepinguosalisele, kellele need territoriaalveed ja sadamad kuuluvad.
5.Oma territooriumil mitte mingisuguste organisatsioonide ega rühmade moodustamist ega viibimist lubama, kes teise lepinguosalise kogu või osa territooriumi valitsuseks olla pretendeerivad, samuti ka mitte lubama nende organisatsioonide ja rühmade esituste ega ametlikkude isikute viibimist, kelle eesmärgiks on teise lepinguosalise Valitsuse kukutamine.
6.Lepinguosaliste Valitsused kohustuvad ühel ajal rahulepingu ratifikatsioonide vahetamisega vastamisi andmeid ette panema Valitsustele mitte alluvate: vägede seisukorra, nende sõjaliste (nii liikuvate, kui liikumata) ladude ja sõjalise ning tehnilise varanduse kohta, mis sõjalise tegevuse seismapanemise lepingu tegemise silmapilgul, see tähendab, kolmekümne esimesel detsembril ükstuhat üheksasada üheksateist nende territooriumil leidusid.
7.Kõigi vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse segakomisjon, mille kokkuseade, õigused ja kohustused kindlaks määrab juhatuskiri, mis selle artikli lisas avaldatud.
Lisa. JUHATUSKIRI artikkel VII punkt 7.põhjal asutatavale segakomisjonile
1.Artikkel VII ettenähtud vastavate sõjaliste tagatiste täitmise järele valvamiseks asutatakse mõlemate lepinguosaliste esitajatest segakomisjon.
2.Komisjoni hulka kuulub kummaltki poolt neli isikut, nimelt: esimees, kaks sõja- ja üks mereametkonna esitaja.
3.Komisjoni peale pannakse kõigi artikkel VII p.2. tähendatud tingimuste täitmise faktiline järelevalve selle juhatuskirja alamaljärgnevate punktide korras ning tähtaegadel, mis samas punktis näidatud.
M ä r k u s: Teated artikkel VII punkt 3. järele antakse komisjonile, kui seda tärgata võivate lahkuminekute selgitamiseks vaja läheb, vastavate Valitsuste kaudu.
4.Komisjon saab vastavalt Valitsuselt ehk viimase poolt juhatatud kohalistelt orgaanidelt kõik tarvilikud teated sõjaliste tagatiste tingimuste täitmise asjus.
5.Tõepärase kontrolli teostamiseks sõjaliste tagatiste täitmise suhtes on komisjonil eelmises (4.) punktis tähendatud teadete põhjal õigus neid teateid koha peal faktiliselt järele katsuda ning, kui seda vaja peaks olema, kohale sõites kõike, mis artikkel VII p.2. nimetatud, järele vaadata.
6.Komisjoni liikmete takistamata läbikäimiseks oma Valitsustega seatakse otsekohene telegraafiühendus (Houghes’i aparaat) komisjoni asukoha, Rakvere linna, ja Petrogradi või Moskva vahel sisse. Komisjoni viibimise ajal Venemaa piirides määratakse tema asukohaks Pihkva linn, kust otsekohene telegraafiühendus (Houghes’i aparaat) Tallinnaga sisse seatakse. Peale selle on neil esitajatel õigus takistamata telegrammisid saata ning kiirkäskjalgu läkitada. Kiirkäskjalgade kaudu läkitataval, kui ka saadaval kirjavahetusel on diplomaatliku kirjavahetuse õigus.
7.Oma töö tagajärgedest ja oma otsustest teeb komisjon üleüldised protokollid (Eesti ja Vene keeles), mis vastavatele Valitsustele ka ette pannakse.
8.Kui komisjon oma kohused, mis selle juhatuskirja p.3. põhjal tema peale pandud, ära täitnud ning faktilise järelekatsumise sama juhatuskirja p.5. näidatud korras lõpetanud, loetakse komisjon likvideerituks, kuid igatahes mitte hiljem ühekuulist tähtaega sellest päevast arvates, mil vastav Valitsus teatanud, et tema poolt komisjoni mõjuvõimu kuuluvate sõjaliste tagatiste tingimused on täidetud. Mõlemate Valitsuste kokkuleppel on tarbekorral luba komisjoni tegevuse aega pikendada.
ARTIKKEL VIII Mõlemad pooled vastastikku loobuvad oma sõjakulude, see on, sõjapidamiseks kulutatud riigi-väljaminekute tasumisest, kui ka sõjakahjude, see on, niisuguste kahjude tasumisest, mis neile või nende kodanikkudele tehtud sõjaliste korralduste läbi, kaasa arvatud igasugused vaenlase maal ettevõetud rekvisitsioonid.
ARTIKKEL IX Mõlemate poolte sõjavangid tulevad kõige lühemal tähtajal kodumaale tagasi toimetada. Sõjavangide vahetamise kord määratakse kindlaks selle artikli lisas.
M ä r k u s 1. Sõjavangide all mõistetakse isikuid, kes on vangi võetud ja ei teeni selle riigi sõjaväes, kes nad vangi võtnud.
M ä r k u s 2. Sõjavangid, kes on vangi võetud Valitsusele mitte alluvate sõjavägede poolt ja kes ei ole astunud tähendatud sõjavägede ridadesse, tulevad tagasi anda üleüldisel alusel.
Lisa. 1.Mõlemate poolte sõjavangid lastakse koju sedamööda, kui palju nad mitte ei soovi selle riigi nõusolekul, mille territooriumil nad asuvad, tema piiridesse jääda või mõnda teise riiki minna.
2.Sõjavangide vahetamise tähtajad määratakse kindlaks vastavate Valitsuste poolt pärast rahulepingu ratifitseerimist.
3.Sõjavangide vabastamisel antakse neile tagasi nende isiklik varandus, mis neilt ära võeti selle riigi võimude käsutusel, kes nad vangi võttis, kui ka alles väljamaksmata ehk arvesse võtmata osa nende palgast.
4.Kumbki lepinguosaline kohustub tasuma oma sõjavangi langenud kodanikkude ülevalpidamise kulud, mis vastane pool kannud, sel määral, kui palju need kulud ei ole kaetud sõjavangide tööga riigi- ehk era-ettevõtetes. Väljamaksmine sünnib selle riigi rahas, kes vangi on võtnud.
M ä r k u s. Kulud, mis sõjavangi ülevalpidamise eest tasuda tulevad, seisavad koos tema peale ärakulutatud moonast, asjalisest ja rahalisest varustusest.
5.Sõjavangid saadetakse escheloonidena riigipiiridele selle riigi kulul, kes nad vangi võtnud; üleandmine sünnib kokkuseatud nimekirjade järele, milles peab ära tähendatud olema sõjavangi ees- isa- ja perekonnanimi, vangivõtmise aeg, samuti ka sõjaväe osa, kus sõjavang vangilangemise ajal teenis. Ja kas sõjavang oli vangis viibimisel kaelakohtu-kuritööde eest süüdi mõistetud, nimelt missuguste eest ja millal.
6.Otsekohe peale rahulepingu ratifitseerimist asutatakse sõjavangide vahetamise komisjon, mis koos seisab neljast esitajast kummagi lepinguosalise poolt. Selle komisjoni kohuseks on käesoleva lisa tingimuste täitmise järele valvamine, kodumaale saatmise viisi ja korra äramääramine, samuti ka mõlemale poole koju tagasilastavate sõjavangide kulude kindlaksmääramine andmete põhjal, mis vastav pool üleandmisel ette toob.
ARTIKKEL X Ühel ajal sõjavangide ja interneeritud kodanliste isikute kojusaatmisega vabastavad lepinguosalised nad nuhtlusest, mis nende peale pandud kohtuotsuste järele kuritegude eest, mis tehtud vastase poole kasuks, ja samuti ka igasugustest distsiplinaarkaristustest.
Amnestia alla ei käi isikud, kes nimetatud kuritööd ja distsiplinaar-kuriteod toime pannud pärast rahulepingu allakirjutamist.
Sõjavangid ja interneeritud kodanlised isikud, kes kriminaalkohtu poolt süüdi mõistetud enne selle lepingu ratifitseerimist, ehk olgu ka pärast ratifitseerimist, kuid ühe aasta jooksul ratifitseerimise päevast arvates amnestia alla mitte käivates kuritegudes, saadetakse kodumaale tagasi pärast nuhtluse kandmist.
Need, kelle vastu on tõstetud kaelakohtuline süüdistus amnestia alla mitte käivates kuritegudes, antakse isamaa võimude kätte ühes kõigi nende vastu tõstetud süüdistuse asjus kogutud andmetega, kui aasta jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates kohtuotsust ei ole tehtud.
ARTIKKEL XI Venemaa ütleb enese lahti nii liikuva kui liikumata üleriikliku Vene Kroonu varanduse temale üleandmisest või selle väärtuse tasumisest, milles see varandus ka ei seisaks, siia hulka arvatud sõjalised ja teised ehitused, kindlustused, sadamad, iga liiki laevad, ühes arvatud ka sõjalaevad, laevakoormad jne., niisama ka igasugustest Vene Kroonu õigustest temale mitte kuuluva eraisikute liikuva ja liikumata varanduse peale, niipalju kui kõik need ülesloetud varandused on Eesti territooriumil, käesolevas lepingus määratavates piirides, või Eesti territooriumile külgnevates vetes, või olid seal Saksa okupatsiooni ajaks, s.o. kahekümneneljandaks veebruariks ükstuhat üheksasada kaheksateist, samuti õigustest laevade peale, ühes arvatud sõjalaevad, mis tulid sinna Saksa okupatsiooni ajal või, lõpuks, on kinni võetud järgnevas Eesti ja Venemaa vahelises sõjas Eesti sõjajõudude või teiste poolt, ning on üle antud Eestile. Kõik ülesloetud varandused tunnistatakse Eesti ainuomanduseks, vabaks igasugustest kohustustest, arvates viieteistkümnendast.novembrist ükstuhat üheksasada seitseteist, või kui Venemaa nad on hiljemini omandanud, siis nende omandamise ajast.
Eestile lähevad kõik Vene Kroonu rahalised nõuded Eesti kodanikkude vastu, kui need nõuded peab täidetama Eesti territooriumil, sealjuures ainult sel määral, kui need nõuded ei ole kustutatud deebitoride vastunõuete läbi.
Dokumendid ja aktid, mis käesolevas punktis tähendatud õigusi tõendavad, annab Vene Valitsus Eesti Valitsusele, juhtumisel aga, kui seda kuue kuu jooksul, lepingu ratifitseerimise päevast arvates, ei täideta, tunnistatakse need kaotatuteks.
Eesti oma poolt ei hakka oma varema endisesse Vene keisririigisse kuuluvasse fakti põhjal mingisuguseid nõudeid järeldama Venemaa vastu.
ARTIKKEL XII Artikkel XI kindlaks määratud kokkuleppeid arvesse võtmata:
1.Venemaa annab Eestile viisteistkümmend miljonit rubla kullas, sellest kaheksa miljonit ühe kuu, aga teised seitse miljonit kahe kuu jooksul rahulepingu ratifitseerimise päevast arvates.
2.Eesti ei kanna mingisugust vastutust Venemaa võla- ning igasuguste teiste kohustuste eest, selles hulgas ka need, mis tekkinud paberraha, riigikassa tähtede, kohustuste, Vene rentei seeriate ning tunnistuste väljaandmisest, väliste ega sisemiste laenude, mitmesuguste asutuste ning ettevõtete laenude tagatiste ja muude eest, ja kõik sarnased Venemaa kreeditoride nõudmised Eestisse puutuvas osas tulevad üksnes Venemaa vastu sihtida.
3.Eesti piirides liikuvate Vene valitsusliste, Valitsuse poolt garanteeritute kui ka nende era-väärtpaberite tasumise asjus, mis seltside ja asutuste poolt on välja antud, kelle ettevõtted Venemaa Valitsuse poolt natsionaliseeritud, niisama Eesti kodanikkude nõuete rahuldamise asjus Vene Kroonu vastu, kohustub Venemaa tunnistama Eesti ja Eesti kodanikkude omaks kõik need hõlpsused, õigused ja eesõigused, mis tema poolt otseteed või kaudselt on antud või edaspidi antakse kellelegi väljamaa riikidest või viimaste kodanikkudele, seltsidele ja asutustele.
M ä r k u s. Eestis olevate pankade jaoskondade vastu, missugused pangad Täidesaatva Keskkomitee dekreedi põhjal pankade natsionaliseerimise kohta neljateistkümnendast detsembrist ükstuhat üheksasada seitseteist (Seadl.Kogu Nr.10) natsionaliseeritud, Eesti kodanikkude poolt avaldatud nõuete peale, mis tekkinud enne selle dekreedi väljaandmist, vaadatakse kui nõuete peale Vene Kroonu vastu, niipalju kui tähendatud nõuded ei kattu jaoskondadesse jäänud varandustest.
4.Venemaa Valitsus toimetab tagasi Eestisse ja annab üle viimase Valitsusele varandused, siia hulka arvatud raamatukogud, arhiivid, õpeabinõud, dokumendid ja muud asjad, mis on Tartu Ülikooli kui ka kõigi Eesti piirides praegu olevate või varemini olnud õpe-, teaduse-, valitsuse ja seltskonna-asutuste päralt, niisama üleüldse kõik Eestist Venemaale välja viidud arhiivid, dokumendid ja teised asjad, mil on Eestile teadusline või ajalooline tähtsus, niipalju kui tähendatud asjad on praegu või satuvad edaspidi Venemaa Valitsuse, valitsuse- ja seltskonna-asutuste võimkonda.
5.Venemaa Valitsus toimetab Eestisse tagasi Eesti Valitsuse kaasabil kuuluvust mööda edasiandmiseks igasugused väärtused, välja arvatud kuld ning kalliskivid, väärtpaberid ning varalised dokumendid, nagu: obligatsioonid, vekslid ja nii edasi, mis Eesti piiridest valitsuse, seltskondlikkuse ja era-krediit- ning teiste asutuste poolt evakueeritud või välja viidud, muu seas ka õpeasutuste poolt, kui Eesti võimud nende väärtpaberite ja muu asukoha kätte juhatavad. Kui neid juhatusi ei anta või kui antud juhatuse põhjal tähendatud väärtpabereid ja muud üles ei leita, siis avaldab Venemaa Valitsus valmisolekut selle artikli punkt 3. täitmisel väärtpaberite ja muu pidajateks tunnistama neid, kes ette panevad küllaldased tõendused, et nende päralt olevad paberid ja muud sõja ajal on evakueeritud. Seks otstarbeks asutatakse iseäraline segakomisjon.
6.Selle artikli punkt 3., 4. ja 5. tähendatud tingimuste täitmiseks kohustub Venemaa Valitsus Eesti Valitsusele andma kõiki siiakuuluvaid kosteid ning teateid ja kõikepidi abiks olema tagasitoimetatava varanduse, asjade, arhiivide, dokumentide jne. ülesotsimisel. Ses asjas tekkivate küsimuste lähem korraldamine pannakse iseäralise segakomisjoni peale, milles on ühepalju liikmeid mõlematelt lepinguosalistelt.
ARTIKKEL XIII Venemaa teatab, et käesoleva rahulepingu läbi Eestile ja tema kodanikkudele antavad hõlpsused, õigused ja eesõigused ei või mingil juhtumisel ega mingisugustel tingimustel pretsedendiks olla rahulepingute tegemisel Venemaa poolt teiste endise Vene keisririigi territooriumil tekkinud riikidega; teiselt poolt, kui nende rahulepingute tegemisel kellelegi tähendatud riikidest või nende kodanikkudest antakse iseäralised hõlpsused, õigused ja eesõigused, siis laiendatakse need viibimata ilma eri-kokkuleppeta täiel määral Eesti ja tema kodanikkude peale.
ARTIKKEL XIV Avalik ja eraõigusliste küsimuste lahendamine, mis lepinguosaliste kodanikkude vahel tekkivad, samuti mõnede üksikküsimuste korraldamine mõlemate riikide või riikide ja teise poole kodanikkude vahel, sünnib iseäraliste Eesti-Vene segakomisjonide kaudu, mis pärast käesoleva rahulepingu ratifitseerimist viibimata asutatakse ja mille koosseis, õigused ning kohused mõlemate lepinguosaliste kokkuleppel iga asutatava komisjoni jaoks kindlaks määratakse.
Nende komisjonide võimkonda kuulub muu seas:
1.kaubalepingu tegemine, niisama teiste majanduslise iseloomuga küsimuste selgitamine;
2.küsimuste lahendamine, mis tekivad endistest üleüldistest keskasutustest kohtu- ning administratiiv-arhiivide ja –asjaajamiste, kohtu- ja administratiiv-deposiitide ning kodanlisesse seisusesse puutuvate aktide väljaeraldamisel;
3.küsimuste lahendamine, mis tekivad Venemaal Eesti kodanikkude varanduste, kui ka Eestis Venemaa kodanikkude varanduste väljaandmise suhtes, niisama küsimuste lahendamine, mis ühendatud oma kodanikkude huvide kaitsmisega teisel maal;
4.küsimuste lahendamine, mis tekivad uute piiride läbi lahutatud valla- ja, külakogukondade varanduste suhtes.
ARTIKKEL XV Diplomaatlikud ja konsulaarsed läbikäimised Eesti ja Venemaa vahel korraldatakse tähtajal, mis edaspidises kokkuleppes kindlaks määratakse.
ARTIKKEL XVI Majanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel seatakse kindlaks selle artikli lisades sisalduvate määrustega.
Lisa I 1.Lepinguosalised on nõus, et rahutegemisega nende vahel lõpeb ka sõda majanduslistes ja rahaasjanduslistes suhetes.
2.Lepinguosalised on nõus algatama võimalikult kiirelt peale selle rahulepingu ratifitseerimist ja läbirääkimisi kaubalepingu saavutamiseks, mille aluseks peavad olema järgmised põhimõtted:
a)Enamsoodustamise tingimus oma riigi territooriumil teise lepinguosalise kodanikkude, kaubanduse-tööstuse ja rahaasjanduse ettevõtete ja ühisuste, laevade ja nende koormate, maapinna toodete, põllumajanduse ning tööstuse seaduste kohta, samuti ka oma kaupade välja- ja sisseveo suhtes teise lepinguosalise territooriumile;
b)Kaupadele, mis üle ühe lepinguosalise territooriumi veetakse, ei tohi peale panna mingisuguseid sisseveo-tollisid ega transiitmaksusid;
c)Transiitkaupade veotariifid ei tohi kohalike veoulatusega sama laadi kaupade tariifidest kõrgemad olla.
M ä r k u s. Kuni kaubalepingu tegemiseni korraldatakse sama põhimõtete järele kaubanduslised vahekorrad Eesti ja Venemaa vahel.
3.Tallinnas või teistes Eesti sadamates avatavates vabasadamates määrab Eesti Venemaale raioonid ja kohad kaupade ümberlaadimise, hoidmise ja ümberpakkimise jaoks, mis Venemaalt tulevad või sinna saatmiseks määratud, vastavalt sadama ja tema kaudu mineva Vene kaubaliikumise suurusele kusjuures tähendatud raioonide ja kohtade eest võetavad maksud ei tohi kõrgemad olla oma kodanikkudelt transiitkaupade pealt võetavatest maksudest.
4.Lepinguosalised ei avalda nõudeid eesõiguste peale, mis üks pooltest annab kolmandale temaga tolli- või mõnes muus liidus olevale maale.
5.Ühe lepinguosalise kodanikkude surma järele teise poole territooriumile mahajääv liikuv varandus antakse täielikult üle selle riigi konsulaarsele või muule vastavale esitajale, mille kodanikuks pärandaja kuulus, talitamiseks tema isamaa-riigi seaduste järele.
Lisa II 1.Kunstlik vee teisalejuhtimine Peipsi ja Pihkva järvedest, mis sünnitab nimetatud järvede keskmise veeseisu alanemist üle ühe jala, samuti ettevõtted, mis keskmist vee tasapinda nimetatud järvedes kõrgendavad, on lubatud ainult eri-kokkuleppe järele Eesti ja Venemaa vahel.
2.Kalapüügi tingimuste kohta Peipsi ja Pihkva järvedes, mida ainult niisuguste püügiviisidega võib toimetada, mis kalarikkust ei hävita, samuti kaubalaevanduse kohta nimetatud järvedes, tuleb teha lepinguosaliste vahel eri-kokkulepe.
Lisa III 1,Eesti on nõus andma Venemaale eesõigustatud õiguse elektrijõu saamiseks Narva jõe koskede ärakasutamisest seega, et selle eest Eestile makstava tasu suurus, samuti teised tingimused ära määratakse eri-kokkuleppes.
2.Venemaa annab Eestile eesõigustatud õiguse, Moskvat mõne Eesti-Venemaa piiril oleva kohaga ühendava kahe- või üheroopalise otsekohese lühema raudtee ehitamiseks ja ekspluateerimiseks tarvilikkude eeluurimuste toimetamise võimaldusega, tingimusel, et kontsessiooni tähtaeg, ennetähtaegse väljaostu tähtaeg, tariifid ja muud kontsessiooni tingimused kindlaks määrataks iseäralises kokkuleppes.
3.Venemaa annab Eestile eesõigustatud kontsessiooni-õiguse ühe miljoni dessatiini metsaala peale Petrogradi, Pihkva, Tveri, Novgorodi, Olonetsi, Vologda ja Arhangeli kubermangudes tingimustel, mis eri-kokkuleppes ära määratakse.
ARTIKKEL XVII Mõlemad lepinguosalised kohustuvad vastastikku tarvitusele võtma võimalikka abinõusid kaubalaevade liikumise julgeoleku kindlustamiseks oma vetes, andes läbijuhtimiseks tarvilikka lootse, seades korda tulesid, seades üles märgutähiseid ja, kuni mere lõpuliku miinidest puhastamiseni, võttes tarvitusele eri-abinõusid miiniväljade piiramiseks.
Mõlemad pooled avaldavad nõusolekut osa võtta Balti mere miinidest puhastamisest, mille kohta huvitatud poolte vahel erikokkulepe peab sündima; juhtumisel, kui seda mitte ei sünni, määratakse kummagi poole osavõtmise määr vahekohtu läbi kindlaks.
ARTIKKEL XVIII Käesoleva rahulepingu ja selle lisade läbi Eesti kodanikkudele antud õigused käivad ka valla-, maa- ja linna-omavalitsuste, seltskonna-, seisuse-, heategevuse-, kiriku-, vaimulikkude- ja haridusasutuste, niisama iga liiki juriidiliste isikute kohta.
ARTIKKEL XIX Käesoleva lepingu seletamisel loetakse autentilisteks tekstideks nii eesti- kui venekeelne.
ARTIKKEL XX Käesolev rahuleping tuleb ratifitseerida. Ratifikatsiooni kirjade vahetamine peab sündima võimalikult pea Moskvas.
Rahuleping astub seaduslikku jõusse tema ratifitseerimise silmapilgust.
Igal pool, kus käesolevas lepingus algtähtajana nimetatakse rahulepingu ratifitseerimise silmapilku, mõistetakse selle all aega, mil mõlemad lepinguosalised toimepandud ratifikatsioonist vastastikku teatavad.
Selle tõendamiseks kirjutasid mõlema poole volinikud käesolevale rahulepingule oma käega alla ja kinnitasid tema oma pitseritega.
Algkiri tehtud ning alla kirjutatud kahes eksemplaaris Tartus, veebruarikuu teisel päeval aastal ükstuhat üheksasada kakskümmend.
ALLKIRJAD J.Poska, A.Joffe, Ant.Piip, I.Gukovsky, M.Püüman, Jul.Seljamaa, J.H.Soots
* * *
mittekallaletungilepingu tekst
NSVL Valitsus ja Saksa Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSVL ja Saksamaa vahel ning lähtudes NSVL ja Saksamaa vahel 1926. a. aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele:
1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikkusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega.
2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki.
3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes.
4. Kumbki Lepinguosalistest ei osale mitte mingisuguses riikide grupeeringus, mis on otseselt või kaudselt suunatud teise poole vastu.
5. Vaidluste või konfliktide tekkimisel Lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel.
6. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks ning kui üks Lepinguosalistest ei tühista seda üks aasta enne lepingutähtaja möödumist, pikeneb lepingu kehtivus automaatselt järgmise viie aasta võrra.
7. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele võimalikult lühikese aja jooksul. Ratifitseerimiskirjade vahetamine leiab aset Berliinis. Leping jõustub vahetult selle allakirjutamise hetkest.
Koostatud kahes originaaleksemplaris, saksa ja vene keeles.
NSVL Valitsuse volitusel: Vjatšeslav Molotov
Saksa Valitsuse nimel: Joachim von Ribbentrop
23. augustil 1939 Moskvas.
* * *
Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajane lisaprotokoll
23. august 1939
NSVL
Valitsus ja Saksa Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSVL ja
Saksamaa vahel ning lähtudes NSVL ja Saksamaa vahel 1926. a. aprillis
sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele
kokkuleppele:
1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikkusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega.
2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki.
3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes.
4. Kumbki Lepinguosalistest ei osale mitte mingisuguses riikide grupeeringus, mis on otseselt või kaudselt suunatud teise poole vastu.
5. Vaidluste või konfliktide tekkimisel Lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel.
6. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks ning kui üks Lepinguosalistest ei tühista seda üks aasta enne lepingutähtaja möödumist, pikeneb lepingu kehtivus automaatselt järgmise viie aasta võrra.
7. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele võimalikult lühikese aja jooksul. Ratifitseerimiskirjade vahetamine leiab aset Berliinis. Leping jõustub vahetult selle allakirjutamise hetkest.
Koostatud kahes originaaleksemplaris, saksa ja vene keeles.
NSVL Valitsuse volitusel: Vjatšeslav Molotov
Saksa Valitsuse nimel: Joachim von Ribbentrop
23. augustil 1939 Moskvas.
* * *
Salajase lisaprotokolli tekst
Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni:
1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas.
2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisła ja Sani jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.
3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas.
4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli rangelt saladuses.
Saksa Valitsuse nimel: J. Ribbentrop
NSVL Valitsuse volitusel: V. Molotov
Moskvas, 23. augustil 1939
DGFP. Ser. D. Vol. VII. P. 246-247. Tõlge inglise keelest.
* * *
VASTASTIKUSE ABISTAMISE PAKT EESTI VABARIIGI JA N.S.V.LIIDU VAHEL
01 ERA.957.18.78 lk.1.jpg
Eesti Vabariigi President ühelt poolt, ja
N.S.V.Liidu Ülemnõukogu Presiidium teiselt poolt,
juhitud sihist arendada sõbralikke vahekordi, mis kindlaks määratud rahulepinguga 2. veebruarist 1920.a. ja m rajatud rippumatu riikluse tunnustamisele ja mittevahelesegamisele teise Lepinguosalise siseasjadesse;
tunnustades, et rahuleping 2. veebruarist 1920.a. ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise leping 4. maist 1932.a. on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks aluseks;
olles veendunud, et mõlemi Lepinguosalise huvides on kindlaks määrata vastastikuse julgeoleku kindlustamise täpsed tingimused;
tunnistasid tarvilikuks sõlmida omavahel vahel alljärgnev Vastastikuse Abistamise Pakt ja määrasid sel eesmärgil oma volinikeks:
Eesti Vabariigi President:
Karl S e l t e r 'i, Välisministri,
N.S.V.Liidu Ülemnõukogu Presiidium:
V.M. M o l o t o v 'i, Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe ja Väliskomissari.
kes leppisid kokku järgmises:
Artikkel I.
02 ERA.957.18.78 lk.2.jpg
Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasaarvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse euroopa suurriigi poolt Lepinguosaliste poolte merepiiridele Balti meres või nende maapiridele Läti Vabariigi territooriumi kaudu, samuti ka artikkel III-ndas tähendatud baasidele.
Artikkel II.
N.S.V.Liit kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastisega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustel.
Artikkel III.
Eesti Vabariik kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ja Paldiski linnas baase mere-sõjalaevastikule ja mõned aerodroomid lennuväele rendi õigustel sobiva hinnaga. Baaside ja aerodroomide täpsed asukohad ja piirid määratakse kindlaks ning eraldatakse vastastikusel kokkuleppel.
Mereväe baasidele ja aerodroomidele kaitseks N.S.V. Liidul on õigus pidada omal kulul baaside ja aerodroomide jaoks eraldatud piirkondades valjult piiratud arvu Nõukogude maaväe ja õhuväe relvastatud jõude, milliste maksimaalne arv määratakse kindlaks erikokkuleppega.
Artikkel IV.
Mõlemad lepinguosalised kohustuvad mitte sõlmima liite ega osavõtma koalitsioonidest, mis on sihitud ühe Lepinguosalise vastu.
Artikkel V.
03 ERA.957.18.78 lk.3.jpg
Käesoleva Pakti elluviimine ei tohi mingil viisil riivata Lepinguosaliste suveräänõigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklist korda.
Baaside ja aerodroomide jaoks eraldatud piirkonnad (art. III) jäävad Eesti Vabariigi territooriumiks.
Artikkel VI.
Käesolev Pakt jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisega. Nende ratifitseerimiskirjade vahetus leiab aset Tallinnas kuue päeva jooksul, arvates käesoleva Pakti allakirjutamise päevast.
Käesoleva Pakti kehtivuse tähtaeg on kümme aastat, misjuures, kui üks Lepinguosalistest ei tunnusta vajalikuks ülesöelda seda Pakti üks aasta enne tähtaja lõppu, viimase kehtivus automaatselt jätkub järgnevaks viieks aastaks.
Artikkel VII.
Käesolev Pakt on koostatud kahes algkirjas, eesti ja vene keeles, Moskva linnas, 28. semptembril 1939.a.
28. september 1939.a.
/allkirjad/
KONFIDENTSIAALNE PROTOKOLL
04 ERA.957.18.78 lk.9.jpg
I.
On lepitud kokku, et ärahoida ja vältida katseid tõmmata Lepinguosalisi praegu Euroopas käimasolevasse sõtta, N.S.V. Liidul on õigus selle sõja kestel hoida aerodroomide ja baaside alla eraldatud piirkondades (Pakti art.III), üksikute garnisonidena maa- ja õhuväe relvastatud jõude üldsummas kuni kahekümneviietuhande meheni.
II.
Ajutiselt, kuni baasi väljaehitamiseni Paldiski linnas (Pakt art.III), kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks, arvates käesoleva Protokolli allakirjutamise päevast, võivad nõukogude sõjalaevad sissesõita Tallinna sadamasse toiduainetega ja küttega varustamiseks ning seisuks. Selle õiguse lähim kasutamise kord määratakse kindlaks eri kokkuleppega.
III.
Pakti art.I-es kokkulepitud abi antakse teise poole väljendatud soovil, misjuures mõlemapoolsel nõusolekul abistamiseks kohustatud pool võib, sõja korral teise poole ja kolmanda riigi vahel, jääda erapooletuks.
IV.
Käesoleva Pakti elluviimise järele valvamiseks ja sellejuures tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse pariteetilisel alusel segakomisjon, kes töötab välja oma asjaajamise korra.
V.
Käesolev Konfidentsiaalne Protokoll on lisaks vastastikuse abistamise paktile Eesti ja N.S.V. Liidu vahel, mis sõlmitud 28. septembril 1939.aastal.
28. septembril 1939.a.
/allkirjad/
* * * Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel,
konfidentsiaalne
15.05.1940 ärakiri
Kokkulepe Eesti Vabariigi Valitsuse ja NSVL Valitsuse vahel maa-alade eraldamise kohta mereväe baaside, sõjaväeasulate, baasi- ja operatiivaerodroomide, tanki-, suurtükiväe- ja lennuväepoligonide, õppe- ja laskeväljade ehitamiseks, rannapatareide püstitamiseks ja teiste küsimuste kohta, mis seotud NSV Liidu maa-, õhu- ja merejõudude viibimisega Eestis
Kooskõlas 28.septembril 1939. aastal Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud Vastastikuse abistamise paktiga, allakirjutanud, ühelt poolt Eesti Vabariigi Valitsuse ja teiselt poolt NSV Liidu Valitsuse, täisvolinikud, oma Valitsuse nimel, sihiga eraldada maa-alasid Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks Eesti territooriumil ja korraldada sellega seotud küsimusi, leppisid kokku järgnevas:
Artikkel 1.
Mereväe baaside ja sõjaväeaerodroomide loomiseks, samuti nende kaitseks määratud NSV Liidu relvastatud maa- ja õhujõudude majutamiseks Eestis, nende jõudude lahingettevalmistuse kindlustamiseks ja Leppeosaliste mere- ja maapiiride, eriti Balti mere ranniku, kindla kaitse loomiseks, Eesti Valitsus annab Paldiski-Klooga järve rajoonis ja Saaremaal ning Hiiumaal, samuti Väike-Pakri ja Suur-Pakri saartel ja Osmussaarel maa-alad (ühes nendega külgeneva vee-alaga), milliste suurus ja üleandmise tähtajad on kindlaks määratud juurdelisatud loetelus ja kaartidel.
Artikkel 2.
Tähendatud rajoonides asuvate maa-alade täpne asukoht ja piirid määratakse kindlaks Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi ja Eestis asuva Nõukogude maa- ja merejõudude juhatuse vastastikusel kokkuleppel pärast vastavaid uuringuid.
Eraldatud maa-alad peavad vastama ettenähtud otstarveteks kõlblikkuse nõuetele.
Maa-alade ja nendega seoses olevate hoonete ja ehitiste eraldamine toimub rendikasutuse alustel, mille kord ja tingimused määratakse erikokkuleppega Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel, kusjuures kõik need maa-alad jäävad – kooskõlas Vastastikuse abistamise paktiga – Eesti Vabariigi territooriumiks.
NSV Liidu relvastatud jõudude juhatusele antakse õigus, kokkuleppel Eesti kompetentsete organitega, omandada maa-aladele jäävaid istandusi, ehitisi ja muid varasid sobiva hinnaga. Mõntu sadam Sõrve poolsaarel ja Papisaare sadam Saaremaal omandatakse NSV Liidu relvastatud jõudude juhatuse poolt.
Artikkel 3.
Käesoleva kokkuleppe artiklite 1 ja 2 kohaselt eraldatud maa-aladelt evakueeritakse kõik Eesti kodanikud, ettevõtted ja asutised.
Evakueerimine teostatakse kahenädalase tähtaja jooksul, arvates maa-alade eraldamise silmapilgust. Kohtades, mida vahenditult ei kasutata sõjaväeliste objektide, sõjaväeasulate, aerodroomide, laskeväljade, tankodroomide ja poligonide ehitamiseks, võib evakueerimine teostuda – kokkuleppel NSV Liidu relvastatud jõudude juhatusega – ka hilisematel tähtaegadel, kuid siiski nii, et evakueerimise lõpu viimaseks tähtajaks oleks 1.oktoober 1940.a.
Artkkel 4.
Nõukogude vägede poolt ajutiselt kasutatavad rajoonid ja ruumid – välja arvatud Tallinna sadam, mille kasutamine (NSV Liidu mere-sõjaväelaevastiku seismiseks) kuni alalise mereväe baasi seadistamiseni Paldiskis toimub 28.septembri 1939.a. konfidentsiaalse Protokolli nr.3 kohaselt, - tulevad vabastada seda mööda, kuidas valmivad ruumid alalise majutamise kohtades.
Ajutiselt, tähtajaga kuni 2 aastat, Eesti Valitsus annab Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis õiguse baseerida sõjalaevastiku kergeid jõude Rohuküla sadamale, õigusega teostada hüdrotehniliste ehitiste remonti, samuti püstitada ajutisi baasehitisi, töökodasid ja ladusid.
Ajutise paigutamise rajoonides majutatud Nõukogude relvastatud jõudude evakueerimine käesoleva artikli kohaselt lõpetatakse: mandril – hiljemalt 1.jaanuariks 1941.a. ja saartel – hiljemalt 1.detsembriks 1941.a.
Ülaltähendatud rajoonides Punaarmee ja Baltimere Punalaevastiku poolt püstitatud ja sinna jäetud kapitaalseid ehitisi (nagu: nende poolt ehitatud leivaküpsetused, köögid, söögisaalid, laod, kuurid jne.), välja arvatud mahavõetavad seadeldised, võib Eesti Vabariigi valitsus omandada nende ehitiste kasutusaja lõpul Kaubandusliku Esindusega kokkulepitud hinnaga või Kaubanduslik Esindus võib nad müüa eraisikutele.
Artikkel 5.
Eraldatud maa- ja veealadel antakse Eesti Valitsuse poolt Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis õigus kasutada olevaid sadamaid, laevasildu, hooneid ja muid ehitisi, samuti õigus ehitada uusi sadamad, muule, laeva peatuskohti, ladusid, hüdrotehnilisi sadamaehitisi, jaamu, aero- ja hüdrodroome, elu- ja ametruume, töökodasid, raud-, kivi- ja maanteid, ja muid ehitisi laevastiku baseerimise, aerodroomide teenimise ja Eesti territooriumil asuvate Nõukogude relvastatud maa-, mere- ja õhujõudude kõigi vajaduste kindlustamiseks.
Hoonete tüübi valiku otsustab Nõukogude relvastatud jõudude juhatus Eestis.
Artikkel 6.
Baseeruva laevastiku, aerodroomide ja maajõudude kindlustamiseks kallaletungi vastu merelt ja õhust antakse Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis õigus püstitada käesoleva kokkuleppe artikli 1 kohaselt eraldatud maa-aladel iga kaliibrilisi rannapatareisid piiramatul arvul, samuti õigus ehitada nende kaitseks vajalikke kindlustusi, kaasa arvatud raudtee- ja lülikpatareid, õhukaitsepatareid, helgiheitjate jaamad, vaatlus-, teate- ja sidepostid.
Artikkel 7.
Nõukogude merejõudude juhatusel Eestis on õigus pidada vastavat ametkoosseisu rannapatareide, merebaaside ja aero- ja hüdrodroomide teenimiseks ja valvamiseks.
Artikkel 8.
Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis antakse üle Vastastikuse abistamise pakti kehtivuse ajaks tuletornid seadeldistega, kõik nende teenimiseks määratud ja nende juurde kuuluvad hooned, päästejaamad, juurdeveoteed ja laevasillad kõige vara ja seadeldistega, kaasa arvatud ujuvabinõud, järgmistes kohtades: Pakri, Osmussaare, Tahkuna, Ristna, Kõpu, Sõrve kui tuletornid, mis on seotud Nõukogude relvastatud jõudude ainukasutusse antud territooriumidega.
Tuletornide üleandmise ja teenimise kord määratakse erikokkuleppega.
Artikkel 9.
Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis antakse õigus iseseisvalt kindlaks määrata temale eraldatud maa-aladel laevasõidu, lendude ja veerajooni-kaitse režiimi, teatades vastavad andmed selle režiimi kohta Eesti Sõjaministeeriumile.
Baaside ja aerodroomide maa-aladega külgnevates vetes määratakse kindlaks keeluvöönd, arvates rannajoonest: kalapüügiks Paldiski, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Osmussaare, Tahkuna, Sõrve ja Kõiguste rajoonides – 2 miili, muis rajoonides – 1 miil, ent kauba- ja sõjalaevade sõiduks kõigis rajoonides – 3 miili.
Igal üksikul juhul Eesti Sõjaministeeriumi avaldusel võib Nõukogude relvastatud jõudude juhatus välja anda Ministeeriumi kaudu loa Eesti sõja- ja kaubalaevade sõiduks tähendatud vetes, samuti reidide ja sadamate kasutamiseks nende laevade seismiseks, lossimiseks ja laadimiseks.
Mainitud vete piirides lubatakse Eesti kodanikel kalastada ainult Nõukogude relvastatud jõudude juhatuse poolt Eesti Sõjaministeeriumi avaldusel väljaantud loa alusel perioodideks, kui nende vete rajoonis ei teostata NSV Liidu merejõudude erilisi õppusi.
Artikkel 10.
Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis antakse õigus baaside ja aerodroomide maa-alade, kui ka keelatud veevööndite piirides sisse seada üldist ja erirežiimi.
Eesti piirivalve-, tolli-, politsei- ja muud administratiivvõimud juhul, kui esineb vajadus nende ülesannete teostamiseks mainitud maa-aladel, pöörduvad Eesti Sõjaministeeriumi kaudu Nõukogude relvastatud jõudude juhatuse poole Eestis ja tegutsevad ainult kokkuleppel viimasega.
Artikkel 11.
Keeluvööndid NSV Liidu sõjalennukite lendudeks Eesti Vabariigi territooriumi kohal määratakse kindlaks Eesti Sõjaministeeriumi poolt ja teatatakse Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis.
Eesti Valitsus ei takista Nõukogude relvastatud jõudude lennukite lendude teostamist Eestist NSV Liitu ja vastupidi, tingimusel, et sellest õigeaegselt ette teatatakse. Tähendatud lendudeks määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel järgmised alalised koridorid:
esimene – põhja pool raudteed – Narva, Rakvere, Tapa, Mustjõe jaam, Kohila ja aerodroomi rajoon;
teine – Piirissaar – Voldi jaam – Türi – Rapla – aerodroomi rajoon.
Artikkel 12.
Eesti Sõjaministeerium ei luba oma lennukite lende Nõukogude relvastatud jõududele Eestis käesoleva Kokkuleppe artiklite 1 ja 2 kohaselt eraldatud maa-alade ja veerajoonide kohal, samuti sõjalaevade seismiskohtade ja sõjaväeliste objektide kohal, mis asuvad väljaspool tähendatud maa-alasid ja rajoone.
Mainitud lendude vajaduse korral Saaremaa, Hiiumaa, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Osmussaare ja Paldiski-Klooga rajooni kohal, Eesti Sõjaväe juhatus lepib aegsasti kokku lendude küsimuses Nõukogude relvastatud jõudude juhatusega Eestis.
Artikkel 13.
Eesti Sõjaministeerium ja Nõukogude relvastatud jõudude juhatus Eestis kohustuvad vastastikku õhuvaatluse-, teate- ja sideteenistuse abil jälgima ja õigeaegselt teatama üksteisele lennukite ilmumisest, mis ei kuulu Eesti ega Nõukogude õhulaevastikku.
Artikkel 14.
Eesti meteoroloogiline teenistus, ühelt poolt ja Eestis asuvate Nõukogude relvastatud jõudude meteoroloogiline teenistus, teiselt poolt, vahetavad igapäev kõiki meteoroloogilisi kokkuvõtteid, mis määratud lennuteenistuseks, samuti hoiatavad vastastkku õigeaegselt üksteist tähelepandud torminähteist.
Artikkel 15.
Eesti Valitsus kindlustab Nõukogude relvastatud jõududele Eestis sügis- ja talveperioodidel ja seal, kus see võimalik, ka suvisel ajal, tasuta rajoonide saamise, mis vajalikud taktikaliste õppuste (manöövrite) läbiviimiseks.
Aineline kahju, mis tekitatud Eesti kodanikele ja asutistele külvide, istanduste, samuti mitmesuguse vara rikkumise tõttu tähendatud taktikaliste õppuste (manöövrite) tagajärjel, tasutakse NSV Liidu sõjaväejuhatuse arvel. Kahjutasu määr ja kord määratakse ühiselt kindlaks Eesti Sõjaministeeriumi, Eestis asuvate Nõukogude relvastatud jõudude juhatuse ja NSV Liidu Kaubandusliku Esinduse esindajate poolt.
Artikkel 16.
Saadetiste sorteerimiseks, mis sihitud NSV Liidust maa- ja mereväe jõududele raudteede kaudu ja mis tulevad edasi vedada Rohuküla sadama või Klooga ja Paldiski jaamade suunas, antakse Nõukogude relvastatud jõudude juhatusele Eestis õigus omada Keila jaamas Sõjaväeühenduste (VOSO) ühendatud teenistust, koosseisus kuni 5 isikut Nõukogude Sõjaväe ametkonnast.
Artikkel 17.
Eesti Valitsus aitab kaasa kõigi temast olenevate abinõudega Eestis asuvate Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks teostatavaile vastavate saatiste vedudele NSV Liidu piirist kuni eraldatud maa-aladeni (ja vastupidi), nimetatud maa-alade vahel ja samuti teistest Eesti territooriumi kohtadest tähendatud maa-aladele, andes selleks – kokkuleppe hinnaga või kehtiva tariifi alusel – vee- ja igasuguseid muid veovahendeid.
Eesti Valitsus osutab samuti täit kaasabi Eestis asuvate Nõukogude relvastatud jõudude varustamises – kokkuleppel vastavate ettevõtetega – elektrienergiga allikaist, mis asuvad väljaspool käesoleva Kokkuleppe kohaselt eraldatud maa-alasid, samuti dokkide ja remonttöökodade kasutamise kindlustamiseks.
Artikkel 18.
Nõukogude alalise teeniva (Väliskaubanduse Rahvakomissariaadi erikaubanduse süsteemis oleva) personali arv sõjalaevastiku ja korpusosade jaoks ei tohi ületada 700 inimest.
Artikkel 19.
Baasi- ja operatiivaerodroomidele juurdepääsu julgestamiseks lennukitele, Eesti Valitsus kindlustab, oma vahenditega ja kokkuleppel Nõukogude relvastatud jõudude juhatusega Eestis kindlaksmääratud tähtaegadeks, metsade maharaiumise 300 meetri ulatuses ümber lennuväljade piiride ja kohustub kuni 1 kilomeetri ulatuses mitte ehitama kõrgepingeliine, samuti mitte püstitama torne ja hooneid kõrgusega üle 15 meetri ja mitte lubama selliseid ehitamisi eraisikutel.
NSV Liidu sõjaväejuhatus katab 15% käesoleva artikli korras teostatud metsaraiete kuludest, välja arvatud juhud, kui maharaiumisele kuuluv mets omandatakse Sõjaväe juhatuse poolt.
Artikkel 20.
Käesoleva Kokkuleppe allakirjutamisega tühistuvad:
1.Eesti Vabariigi esindajate ja NSV Liidu sõjaväelise delegatsiooni istungi Protokoll 10.oktoobrist 1939.a., kusjuures selle Protokolli punkt 1 kaotab jõu seda mööda, kuidas teostub käesoleva Kokkuleppe artiklis 4 ettenähtud evakueerimine;
2.NSV Liidu sõjalaevastiku Hiiumaal ja Saaremaal baseerimise kohta käiva kokkuleppe Protokoll nr.1, 11.oktoobrist 1939.a.
3.Paldiski maa-ala ja akvatooriumi NSV Liidu käsutusse üleandmise kohta käiva kokkuleppe Protokoll nr.2, 11.oktoobrist 1939.a.
Artikkel 21.
Käesolev Kokkulepe jõustub tema allakirjutamise silmapilgust ja kuulub järgnevalt kinnitamisele mõlema Valitsuse poolt viie päeva jooksul.
Artikkel 22.
Käesolev Kokkulepe kehtib 28.septembril 1939.a. sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise Vastastikuse abistamise pakti kogu kehtivustähtaja kestel.
Artikkel 23.
Käesolev Kokkulepe on koostatud kahes algkirjas, kumbki eesti ja vene keeltes, kusjuures mõlemal tekstil on võrdne jõud.
Kokkuleppele on juurde lisatud:
1.Eraldatavate maa-alade loetlu 3 lehel.
2.Kaartide komplekt 4 lehel.
Moskvas, 15.mail 1940.aastal
A.Rei V.Molotov
Kokkulepe artikli 1 juurde
Konfidentsiaalne
Eesti Vabariigi territooriumil Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks antavate maa-alade loetelu:
1.Pakri poolsaar – mereväe baasi ja Mere-Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi (MSLRK) kaitseobjektide ehitamiseks Paldiskis 4200 ha. 1.VI.1940.a.
2.Suurküla rajoon – MSLRK aerodroom 240 ha. 1.VI.1940.a.
3.Klooga jaam – Klooga järv maavägedele sõjaväeasulate ja aerodroomi ehitamiseks 500 ha. 1.VI.1940.
4.Õppe- ja laskeväljade ja tankodroomi jaoks 1000 ha. 5.VI.1940.a.
Väike-Pakri saar – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 1070 ha. 5.VI.1940.a.
5.Suur-Pakri saar – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 1200 ha. 5.VI.1940.a.
6.Osmussaar 436 ha. 5.VI.1940.a.
7.Rohuküla raudteejaama sadama rajoon – ümberlaadimise baas ladudega vägede varustamiseks Hiiumaal ja Saaremaal. Sadam ja selle juurdeveoteed jäävad vabaks üldisele kasutamisele 30 ha. 1.VI.1940.a.
8.HIIUMAA – Kärdla ja Kidaste rajoon sõjaväeasulate ja aerodroomi ehitamiseks maa- ja õhujõudude jaoks 325 ha. 1.VI.1940.a.
Õppeväljade, laskevälja ja tankodroomi jaoks 850 ha. 5.VI.1940.a.
9.Valli rajoon – aerodroomi ehitamiseks 120 ha. 25.V.1940.a.
10.Vahtrepa rajoon – operatiivaerodroomi ehitamiseks 120 ha. 1.VI.1940.a.
11.Kuusiku rajoon (Hiiumaal) – aerodroomi ehitamiseks 120 ha. 1.VI.1940.a.
12.Putkaste, asunduse rajoon – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks 250 ha. 5.VI.1940.a.
13.Alatu-Metsalaasi-Muru-märg. 10,4 märg. 14,8 rajoonis – lennupoligon 6x7 klm, suuruses 4200 ha. 5.VI.1940.a.
14.Hiiesaare maanina rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 64 ha. 1.VI.1940.a.
15.Tohvri rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 320 ha. 1.VI.1940.a.
Sõru sadam. 1.VIII.1940.a.
16.Ristna maanina rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 399 ha. 1.VI.1940.a.
17.Palli küla rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 115 ha. 1.VI.1940.a.
18.Tahkuna rajoon –MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 830 ha. 1.VI.1940.a.
19.SAAREMAA – Roomassaare rajoon – aerodroomide ehitamiseks 120 ha. 25.V.1940.a.
20.Aste rajoon – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks lennuväe jaoks 280 ha. 25.V.1940.a.
21.Karujärve rajoon – sõjaväeasula ehitamiseks 400 ha. 1.VI.1940.a.
Õppeväljade, laskevälja ja tankodroomi jaoks 1200 ha. 5.VI.1940.a.
22.Välja as – Rahniku-Munaku-Sandla rajoon – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks 240 ha. 5.VI.1940.a.
23.Kõnnu-Rahu-märg. 17,2 – Mäe as. Põhjapoolse metsaääre rajoon – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks 240 ha. 1.VI.1940.a.
24.Operatiivaerodroom Parasmetsa as. Idapoolses rajoonis 120 ha. 5.VI.1940.a.
25.Operatiivaerodroom Reoküla-Kiratsi-Lilbi-Pihtla as.-Kõnnu rajoonis 120 ha. 5.VI.1940.a.
26.Operatiivaerodroom Tagavere-Kareda as. Rajoonis 120 ha. 10.VI.1940.a.
27.Operatiivaerodroom Kärneri-Muraja, Kingli as.rajoonis 120 ha. 10.VI.1940.a.
28.Vintri rajoon – sõjaväeasula ehitamiseks 50 ha. 1.VI.1940.a.
29.Kübassaare maanina rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 110 ha. 1.VI.1940.a.
30.Sõrve poolsaare rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 2500 ha. 1.VI.1940.a.
Seal hulgas Mõntu sadam.
30-a.Kaunispe as. 35 ha. 1.XI.1940.a.
30-b.Kõrgustik 20,5 rajoon torniga 20 ha. 1.XI.1940.a.
31.Kunnati (Kõiguste) lahe rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 2200 ha. 1.VI.1940.a.
32.Undva poolsaare rajoon –MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 650 ha. 1.VI.1940.a.
33.Kõruse küla rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 245 ha. 1.VI.1940.a.
34.Kihelkonna alevi rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks, kusjuures maantee Kihelkonnast Kõrustesse jääb vabaks üldisele kasutamisele 80 ha. 1.VI.1940.a.
35.Papisaare poolsaar – mereaerodroomi alla (laevatehas jääb Eesti Valitsuse kätte laevade lõpule ehitamiseks kuni 1.detsembrini 1940.a., mille järele laevatehase all olev maa-ala vabastatakse ja üle antakse täielikult) 170 ha. 1.VI.1940.a.
36.Ninase küla rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 120 ha. 1.VI.1940.a.
37.Kärdla rajoon – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks, Kärdla sadam ja selle juurdeveoteed jäävad vabaks üldisele kasutamisele 10.ha. 1.VI.1940.a.
38.Kellamäe as. Rajoon (Kuressaare juures) –MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks 10 ha. 1.VI.1940.a.
39.Tammese rajoon – MSLRK operatiivaerodroom 120 ha. 1.VI.1940.a.
40.Kogula rajoon – MSLRK maaväe aerodroom 260 ha. 1..VI.1940.a.
41.Üks suurtükiväepolügon Saaremaal 4x10 klm. Varkja-Viidu-Käesla-Uru rajoonis 4000 ha. 5.VI.1940.a.
Märkus: Samaväärse maa-ala andmisel võidakse suurtükiväepolügon viia üle teise kohta kokkuleppel Nõukogude sõjaväejuhatusega ja eraldada samaks tähtajaks.
42.Maa-ala sadama ehitamiseks – Tagalahe kaldal 100 ha. 10.VI.1940.a.
Lisa: Kaardid Nr.1, 2, 3, 4
Eraldatav maa kokku 30 000 ha.
http://www.nommevalitsus.org/?p=818
ERA,f.495,n.11,s.51,1.2-12
Nõukogude okupatsioonivägede tarbeks rekvireeritavad hooned Tallinnas
Nõukogude laevastikubaasi ülem Eesti sõjaministri abile.
17. juuni 19040
Punalipulise Balti Laevastiku relvajõudude majutamiseks ja asutuste paigutamiseks palun anda korraldused järgmiste ruumida vabastamiseks:
1. Sõjaministeeriumi hoone
2. Sõja-merejõudude staabihoone
3. Laevastiku ekipaaž ja selle elumajad
4. Veeteede Talitus
5. Tolliamet
6. Ohvitseride Kogu hooned
7. Arsenal koos töökodadega
8. Laevaremonditehas ja 2 dokki
9. Kõigi sadamate sadamalaod
10. Kino "Gloria Palace"
11. Hotell "Palace"
12. Hotell "Bristol"
13. Trakmani kaubamaja
14. Sõjakohtu hoone
15. Politseiprefekti hoone
16. Balti tehaste juhatuse hoone
17. Vene teater
18. Gümnaasiumihoone (Eesti Panga vastas)
19. "Kalevi" staadion
20. Majad: Pärnu mnt. 11, Raua tn. 30, 31, 32, 33, 34, 36, 37, 38, 42, Kreutzwaldi tn. 13, 15, 17, 19, Kunderi tn. 6, 10, 14, Gonsiori tn. 31, Pirita tn. 9, Narva mnt. 73, 75, 77, 78
21. Kalevi pataljoni kasarmud
22. Vesilennukite aerodroomid koos kogu sisustustega
23. Kütusetsisternid sadamas, garaaž jm
24. 20 suvilat Pirital ja Nõmmel
25. Kauba- ja sõjasadam koos ladude ja verfiga(?)
Näidatud
ruumid palun üle anda sõja-merelaevastiku juhatusele kell 24.00 19.
juunil koos kogu sisustuse, mööbli, elektrivalgustuse ja muuga.
Tagamaks Tallinnas baseeruvate laevade kaitset õhust, palun samaaegselt mulle üle anda kogu õhutõrjesuurtükivägi ja lennuväe aerodroom. Soovitav oleks üleandmise tähtaeg 19. juuni. s.a.
Tagamaks Tallinnas baseeruvate laevade kaitset õhust, palun samaaegselt mulle üle anda kogu õhutõrjesuurtükivägi ja lennuväe aerodroom. Soovitav oleks üleandmise tähtaeg 19. juuni. s.a.
PBL Balti Sõjamerelaevastiku Baasi ülem
kontradmiral Kutšerov
ERA, f.495, n.12,2.45,lk.1-3
* * *
Punalipulise Balti Laevastiku juhataja käsk Naissaarele ja Aegnale sooritatava dessandi ettevalmistamise kohta
12, juuni 1940Täiesti salajane
Eriti tähtis
PBL, Sõja-õhujõudude juhatajale,
Paldiski mereväebaasi komandörile
Naissaarele ja Aegnale sooritatava dessandi tegevuse kindlustamiseks käsin:
1. Naissaare ja Aegna patareide neutraliseerimiseks alustada 15. juunil k.a. kell 5.00 saarte pommitamist.
2. Lõpetada Naissaare ja Aegna pommitamine kell 5.30 15. juunil k.a.
3. Pommitamise peaobjektideks on Naissare lõuna patareid ja Aegna loode osas paiknev patarei.
4. Ülesande täitmiseks jaotada sõjaline jõud järgmiselt:
a) Naissaare lõuna patarei peale kolm "SB" või "DB" lennueskadrilli;
b) Naissaare põhja patarei peale ühe "SB" või "DB" lennueskadrilli;
c) Aegna patarei peale kolm "SB" või "DB" lennueskadrilli, ühe eskadrilli "12" patarei peale ja kaks "6" patarei peale.
5. 10. lennubrigaad on Paldiski mereväebaasi komandöri käsutuses.
6. Pärast esimese ülesande täitmist valmistada kõik 8. lennubrigaadi lennukid ette löögi andmiseks Aegna patareide pihta.
7. Patareide pommitamise lõpetamisest annab viimane sellest osavõtnud lennusalk teada sellega, et lendab üle Tallinna sadamate ja laseb välja rea valgeid rakette.
8. Paldiski mereväebaasi komandöri korraldusel maandub pärast tallinna vallutamist Punaarmee väeosade poolt, Tallinna sõjalennuväljal üks 10. lennubrigaadi eskadrill, kelle kaistmine pannakse baasiväeosadele.
9. Rakendada kõik vahendid selleks, et aega viitmata organiseerida luure objektidel ning Balti merel - ülesandega avastada kolmandate riikide sõjalaevad.
1. Naissaare ja Aegna patareide neutraliseerimiseks alustada 15. juunil k.a. kell 5.00 saarte pommitamist.
2. Lõpetada Naissaare ja Aegna pommitamine kell 5.30 15. juunil k.a.
3. Pommitamise peaobjektideks on Naissare lõuna patareid ja Aegna loode osas paiknev patarei.
4. Ülesande täitmiseks jaotada sõjaline jõud järgmiselt:
a) Naissaare lõuna patarei peale kolm "SB" või "DB" lennueskadrilli;
b) Naissaare põhja patarei peale ühe "SB" või "DB" lennueskadrilli;
c) Aegna patarei peale kolm "SB" või "DB" lennueskadrilli, ühe eskadrilli "12" patarei peale ja kaks "6" patarei peale.
5. 10. lennubrigaad on Paldiski mereväebaasi komandöri käsutuses.
6. Pärast esimese ülesande täitmist valmistada kõik 8. lennubrigaadi lennukid ette löögi andmiseks Aegna patareide pihta.
7. Patareide pommitamise lõpetamisest annab viimane sellest osavõtnud lennusalk teada sellega, et lendab üle Tallinna sadamate ja laseb välja rea valgeid rakette.
8. Paldiski mereväebaasi komandöri korraldusel maandub pärast tallinna vallutamist Punaarmee väeosade poolt, Tallinna sõjalennuväljal üks 10. lennubrigaadi eskadrill, kelle kaistmine pannakse baasiväeosadele.
9. Rakendada kõik vahendid selleks, et aega viitmata organiseerida luure objektidel ning Balti merel - ülesandega avastada kolmandate riikide sõjalaevad.
PBL juhataja, viitseadmiral Tributs
PBL Sõjanõukogu liige,
diviisikomissar Jakovenko
PBL Staabi ülem, kontradmiral Pantelejev
Erich Kaup. Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu. September 1393 - juuni 1949. Tuna, 1999, nr.4.lk.33
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=934&postdays=0&postorder=asc&start=90&sid=cfb6333ae04a6881982b4652c0151445
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=934&postdays=0&postorder=asc&start=90&sid=cfb6333ae04a6881982b4652c0151445
* * *
Punalipulise Balti Laevastiku sõja-õhujõudude staabi lahingukäsk Eesti blokeerimise ja ründamise kohta
12. juuni 1940.
Täiesti salajane
Eriti tähtis
Isiklikult kätte anda
N. PETERHOFF
1. Riigid: Eesti, Läti ja Leedu on oma provokatsioonilise tegevuse ja kallaletungidega meie üksikutele Punaarmee ja Sõja-merelaevastiku väeosadele, millised paiknevad lepingu alusel neile määratud kohtades nende riikide territooriumil, rikkunud vastastikuse abistamise ja sõpruse lepinguid ning astusid sõtta NSV Liidu vastu. Nende sõja-lennuväed baseeruvad Rakvere, Jõhvi, Tallinna, Tartu, Riia, Kruspilsi ja Ventspilsi lennuväljadel.
2. Pahemal pool [PBL sõjalennukitest] tegutsevad hävitajate saatel LSR sõja-õhujõudude lennukid, kes hävitavad pommirünnakute ning tulejõuga vaenlase lennuväge tema lennuväljadel; teostavad õhudessante, vallutavad aerodroome, neutraliseerivad õhutõrjepatareide tule ja paralüseerivad vaenlase vägede tegevust kogu tema territooriumi sügavuses. Eraldusjooneks LSR õhujõududega on raudteeliin (välja arvatud) - Narva-Rakvere-Tallinn.
3. PBL õhujõud teostavad luuret Soome lahe lõunakaldal, Eesti ja Läti Riia lahe ning Balti mere rannikualadel ja Balti merel; sooritavad iseseisvaid pommirünnakuid rannapatareidele Naissaarel ja Aegnal, kindlustavad PBL dessantide maandumist; hävitavad [vaenlase] lennukid õhus ja uputavad kõik laevad ning paadid merel, kes püüavad Eestist ära minna Soome-Rootsi-Saksamaa suunas; kaitsevad rünnakute eest õhust Peabaasi [Kroonlinnas]ja Leningradi mereväebaasi.
4. 15. lennupolgul ja selle alluvusse antud 58. lennueskadrillil - teostada pidevat õhuluuret kuni 25 meridiaanini piki territoriaalvete piiri, millest paremal asuvad: Seiskari ja Suursaar ning pahemal pool: Eesti rannajoon.
Ülesanne: jälgida, et eesti rannikult ei lahkuks Soome ja merele vaenlase laevad, kaatrid ja paadid; need tuleb hävitada merel kuulipildujatule ning kildpommidega.
Tegevustihedus: 2 väljalendu päevas.
5. 8. lennubrigaadi ülesandeks on PBL dessandi kindlustamine, milleks tuleb teha kahjutuks rannapatareid.
6. 1o. lennubrigaad, mis on operatiivselt allutatud Paldiski mereväebaasi komandörile, teostab koostöös Punaarmee sõja-õhujõudude eribrigaadi komandöriga:
a) vaenlase rannikuala luuret 30-40 miili laiuselt, alates 25. meridiaanist lõuna suunas, Riia lahes kuni 58. paralleelini, Saaremaast kuni Liepajani. Ülesandeks on jälgida rannajoont, et mitte võimaldada vaenlase laevadel, kaatritel ja paatidel lahkuda Soome või mõnda teise lääneriiki; need tuleb hävitada kuulipildujatule ja kildpommidega;
b) teostab perioodiliselt luuret Balti merel, et jälgida ja teatada kõikidest merel viibivatest alustest ning nende tegevusest;
c) korraldab hävitajate patrull-lende Paldiski mereväebaasi piirkonnas ning piki kaldajoont kuni Hara laheni.
Ülesandeks onvaenlase lennukite hävitamine õhus nende katsel hoiduda löökidest ja lennata teiste riikide territooriumile;
d) pommirünnakute sooritamisega toetada PBL dessandi maale saatmist; Tallinna lennuväljade hõivamise järele viia sinna üle pommitus- ja hävituslennukid ning merelennuvägi.
Tegevustihedus: 2 väljalendu päevas.
7. 61. lennubrigaad:
a) korraldab patrullteenistust maal ja õhus üksikute lennulülide väljasaatmisega ning koostöös õhukaitse väeosadega takistab vaenlase luure- ja pommituslennukite tungimist Peabaasi ja Leningradi mereväebaasi õhuruumi;
b) teostab regulaarseid patrull-lende piki kaldajoont alates Lipovost [lennuväli Leningradi oblastis], raudteest põhja pool, kuni Hara laheni.
Ülesandeks on: hävitada õhus vaenlase lennukid nende katsel minna ära löögi alt ja lennata Soome;
c) katta 8. lennubrigaadi pommitajate tegevust.
Tegevustihedus 3 väljalendu päevas.
8. 73. lennupolk sooritab perioodiliselt luuret merel 60 miili raadiuses.
Ülesandega: teatada kõikidest alustest, millised ilmuvad Hanko poolsaare piirkonda. Tegevustihedus: 2 väljalendu päevas.
9. 85. lennueskadrill, 41. lennueskadrill ja 71. erilennusalk on valmisolekus nr. 1 oma lennuväljadel lähiluure ülesannete täitmiseks.
10. Kõikidel lennukitel, kes lendavad ülesande täitmiseks, kanda ette raadio teel ilmastikuolude kohta. Seda teha ka pärast maandumist.
Hävitajate ülesandeks pommituslennukite katmisel on patrullimine lennumarsruudil vasakult piki kaldajoont viimaste nähtavuse kauguses.
11. Minu asukoht K[omando] P[unkt] N[ovõi], Peterhoff.
12. Käesoleva lahingukäsu ntäitmisele asuda minu korralduse saamisel selle elluviimise kohta.
PBL Sõja-õhujõudude juhataja,
kindralmajor Jermatšenkov
PBL Sõja-õhujõudude sõjakomissar,
brigaadikomissar Putnik
PBL Sõja-õhujõudude staabiülem,
polkovnik Surikov
Erich Kaup. Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu. September 1393 - juuni 1949. Tuna, 1999, nr.4.lk.34-35
Venemaa RSMLA,f.R-92,n.2,s.671,lk. 27-30
Täiesti salajane
Eriti tähtis
Isiklikult kätte anda
N. PETERHOFF
1. Riigid: Eesti, Läti ja Leedu on oma provokatsioonilise tegevuse ja kallaletungidega meie üksikutele Punaarmee ja Sõja-merelaevastiku väeosadele, millised paiknevad lepingu alusel neile määratud kohtades nende riikide territooriumil, rikkunud vastastikuse abistamise ja sõpruse lepinguid ning astusid sõtta NSV Liidu vastu. Nende sõja-lennuväed baseeruvad Rakvere, Jõhvi, Tallinna, Tartu, Riia, Kruspilsi ja Ventspilsi lennuväljadel.
2. Pahemal pool [PBL sõjalennukitest] tegutsevad hävitajate saatel LSR sõja-õhujõudude lennukid, kes hävitavad pommirünnakute ning tulejõuga vaenlase lennuväge tema lennuväljadel; teostavad õhudessante, vallutavad aerodroome, neutraliseerivad õhutõrjepatareide tule ja paralüseerivad vaenlase vägede tegevust kogu tema territooriumi sügavuses. Eraldusjooneks LSR õhujõududega on raudteeliin (välja arvatud) - Narva-Rakvere-Tallinn.
3. PBL õhujõud teostavad luuret Soome lahe lõunakaldal, Eesti ja Läti Riia lahe ning Balti mere rannikualadel ja Balti merel; sooritavad iseseisvaid pommirünnakuid rannapatareidele Naissaarel ja Aegnal, kindlustavad PBL dessantide maandumist; hävitavad [vaenlase] lennukid õhus ja uputavad kõik laevad ning paadid merel, kes püüavad Eestist ära minna Soome-Rootsi-Saksamaa suunas; kaitsevad rünnakute eest õhust Peabaasi [Kroonlinnas]ja Leningradi mereväebaasi.
4. 15. lennupolgul ja selle alluvusse antud 58. lennueskadrillil - teostada pidevat õhuluuret kuni 25 meridiaanini piki territoriaalvete piiri, millest paremal asuvad: Seiskari ja Suursaar ning pahemal pool: Eesti rannajoon.
Ülesanne: jälgida, et eesti rannikult ei lahkuks Soome ja merele vaenlase laevad, kaatrid ja paadid; need tuleb hävitada merel kuulipildujatule ning kildpommidega.
Tegevustihedus: 2 väljalendu päevas.
5. 8. lennubrigaadi ülesandeks on PBL dessandi kindlustamine, milleks tuleb teha kahjutuks rannapatareid.
6. 1o. lennubrigaad, mis on operatiivselt allutatud Paldiski mereväebaasi komandörile, teostab koostöös Punaarmee sõja-õhujõudude eribrigaadi komandöriga:
a) vaenlase rannikuala luuret 30-40 miili laiuselt, alates 25. meridiaanist lõuna suunas, Riia lahes kuni 58. paralleelini, Saaremaast kuni Liepajani. Ülesandeks on jälgida rannajoont, et mitte võimaldada vaenlase laevadel, kaatritel ja paatidel lahkuda Soome või mõnda teise lääneriiki; need tuleb hävitada kuulipildujatule ja kildpommidega;
b) teostab perioodiliselt luuret Balti merel, et jälgida ja teatada kõikidest merel viibivatest alustest ning nende tegevusest;
c) korraldab hävitajate patrull-lende Paldiski mereväebaasi piirkonnas ning piki kaldajoont kuni Hara laheni.
Ülesandeks onvaenlase lennukite hävitamine õhus nende katsel hoiduda löökidest ja lennata teiste riikide territooriumile;
d) pommirünnakute sooritamisega toetada PBL dessandi maale saatmist; Tallinna lennuväljade hõivamise järele viia sinna üle pommitus- ja hävituslennukid ning merelennuvägi.
Tegevustihedus: 2 väljalendu päevas.
7. 61. lennubrigaad:
a) korraldab patrullteenistust maal ja õhus üksikute lennulülide väljasaatmisega ning koostöös õhukaitse väeosadega takistab vaenlase luure- ja pommituslennukite tungimist Peabaasi ja Leningradi mereväebaasi õhuruumi;
b) teostab regulaarseid patrull-lende piki kaldajoont alates Lipovost [lennuväli Leningradi oblastis], raudteest põhja pool, kuni Hara laheni.
Ülesandeks on: hävitada õhus vaenlase lennukid nende katsel minna ära löögi alt ja lennata Soome;
c) katta 8. lennubrigaadi pommitajate tegevust.
Tegevustihedus 3 väljalendu päevas.
8. 73. lennupolk sooritab perioodiliselt luuret merel 60 miili raadiuses.
Ülesandega: teatada kõikidest alustest, millised ilmuvad Hanko poolsaare piirkonda. Tegevustihedus: 2 väljalendu päevas.
9. 85. lennueskadrill, 41. lennueskadrill ja 71. erilennusalk on valmisolekus nr. 1 oma lennuväljadel lähiluure ülesannete täitmiseks.
10. Kõikidel lennukitel, kes lendavad ülesande täitmiseks, kanda ette raadio teel ilmastikuolude kohta. Seda teha ka pärast maandumist.
Hävitajate ülesandeks pommituslennukite katmisel on patrullimine lennumarsruudil vasakult piki kaldajoont viimaste nähtavuse kauguses.
11. Minu asukoht K[omando] P[unkt] N[ovõi], Peterhoff.
12. Käesoleva lahingukäsu ntäitmisele asuda minu korralduse saamisel selle elluviimise kohta.
PBL Sõja-õhujõudude juhataja,
kindralmajor Jermatšenkov
PBL Sõja-õhujõudude sõjakomissar,
brigaadikomissar Putnik
PBL Sõja-õhujõudude staabiülem,
polkovnik Surikov
Erich Kaup. Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu. September 1393 - juuni 1949. Tuna, 1999, nr.4.lk.34-35
Venemaa RSMLA,f.R-92,n.2,s.671,lk. 27-30
* * *
Lahingukäsk Punaarmee 8. armeele Eesti vallutamiseks
Lahingukäsk Punaarmee 8. armeele Eesti vallutamiseks
13. juuni 1940
Täiesti salajane
Erilise tähtsusega
STAAP PIHKVA linnas 13.06.40.a. 23.30
1. 8. armee ületab erikäsuga määratud päeval Eesti riigipiiri ja tungib peale üldsuunas VÕRU, VALGA. Peaülesandeks on lõigata Eesti sõjavägi ära Läti omast ja hävitada.
2. Paremal - 11. laskurdiviis koostöös PBL tungib RAKVERE peale. Piir sellega - SAMRO järv, PEIPSI järve põhjakallas.
Vasakul - erikorpus tungib peale üldsuunas REŽEKNE, DAUGAVPILS. Piir sellega - SALTANOVO, välja arvatud ZAHHODÕ, LAZDOGA järv, välja arvatud UŠURI järv.
3. Mobiilne väegrupp:
a) mehhaniseeritud korpus - koosseisus: 1. tankibrigaad, 13. tankibrigaad, 35. tankibrigaad ja 15. laskur-kuuliüildujabrigaad, 128. laskurdiviis (autotranspordil). Pealetungi lähtealus - STANKI, ZARETŠJE, LJUBJAT, VASSILJEVO.
Ülesanne - esimese päeva lõpuks väegrupil koosseisus 35. tankibrigaad ja 15. laskur-kuulipildujabrigaad vallutada TARTU linn ja piirkond ning kõik EMAJÕE (EMBACH) ülepääsukohad, pidades silmas, et see grupp teatseb edasi TAPA suunas.
Kõigi jõududega (korpuse kõik ülejäänud väeosad ja 128. laskurdiviis) vallutada esimese päeva lõpuks TÕRVA, VALGA piirkond, pidaedes silmas edasitungimist VILJANDI, PAIDE, TALLINNA peale ning osa jõududega vallutada PÄRNU. Riigipiir ületada korpusel raudteelõigus PIHKVA, PETSERI, MIHHAILOVA.. Korpusele antakse juurde 55. lennuväebrigaad (44. ja 58. sööstpommitajate polk).
b) 25. ratsaväedivisjon - pealetungi lähtealus MOGILNOJE, LÕSSAJAMUHHA, SIMONOVA.
Ülesanne - esimese päeva lõpuks vallutada VIITINA mõisa, KELLOMÄE, LUUTSNIKU mõisa piirkond. Edasi tungida VALGA peale. Riigipiir ületada lõigus MOGILNOJE järv, KUDEBI jõgi.
Väljumiseks LAURA mõisa piirkonda lubatakse kasutada teid RAJA, BABINA (3 km Mogilnoje järvest loodes), LOKNO, ŠILOVA, LUGI, BABINA, KÕRGESILLA.
4. Esimese ešeloni väed:
a) 1. laskurkorpus - koosseisus 24. laskurdiviis, 56. laskurdiviis, 311. ülemjuhataja reservi kahuripolk. Pealetungi lähtejoon KORLÕ, MURZINO, ŠAHNITSÕ; korpuse staap - DUBJAGI. Ülesanne - purustada vastase väed PIUSA jõe, PETSERI, IRBOSKA piirkonnas ja esimese päeva lõpuks jõuda peajõududega joonele VÄRSKA, ORAVA jaam, TAHNA, IGNASE, JOKSI, ning eelväeosadega VÕHANDU jõele. Edasi pidada silmas pealetungi TARTULE. Piir paremal 8. piirivalvesalgaga PIHKVA järve lõuna- ja läänekallas, PEIPSI järv. Piir vasakul - SOLOVJI, BABJAKOVBA, VJAZMOVA, välja arvatud ALAOTSA, KAPERA, VÕRU jaam.
b) 19. laskurkorpus - koosseisus 90. ja 49. laskurdiviis, 40. tankiväebrigaad, 301. ülemjuhataja reservi haubitsapolk; pealetungi lähtejoon - MÕLOVO, KUVAKINO, välja arvatud Mogilnoje järv. Korpuse staap - ZAPRUDJE.
Ülesanne - purustada vastane metsades IRBOSKAST edelas ning jõuda esimese päeva lõpuks peajõududega välja joonele UUE-SAALUSE mõis, LUUTSNIKU mõis; edasi pidada silmas pealetungi VALGALE. Piir vasakul - Eesti-Läti riigipiir.
c) 28. laskurkorpus - koosseisus 75. ja 42. laskurdiviis; 75. laskurdiviisi lähtealus riigipiiril KUDEBI jõest KUHVA jõeni; 42. laskurdiviis - mööda riigipiiri KUHVA jõest GILEVONI. Korpuse staap - GRIBULI.
Ülesanne - kindlustada ja tagada armee vägede löögirühma tegutsemine Läti poolt küljest. Piir vasakul - piir erikorpusega.
d) Oudova dessant - 274. laskurpolgul 8. ja 9. piirivalvesalga ujuvvahenditega ületada PEIPSI järv OUDOVA piirkonnast lähtudes, maandada dessant KRUNDIKÜLA piirkonnas ja vallutada see piirkond. Järgnevalt, tungudes TARTU peale, tõmmata kõrvale enda peale TARTU garnisoni väeosad, kindlustades sellega TARTU linna vallutamine mehhaniseeritud grupi poolt.
5. Lennuvägi - koosseisus 15. lennuväebrigaad (2., 24. sööstpommitajate polk), 55. lennuväebrigaad (44., 58. sööstpommitajate polk), 14 lennuväebrigaad (49. hävituslennuväe polk, 9. ründelennuväe polk) ülesandega:
a) koostöö maavägedega (kaasa arvatud Oudovo dessant) lahinguväljal vastase purustamine IRBOSKA, PETSERI, TARTU, VALGA piirkonnas.
b) hävitada vastase lennuvägi lennuväljadel TARTUS, VÕRUS, PETSERIS, IRBOSKAS ning PIHKVA ja PEIPSI järve flotillid.
c) purustada vastase garnisonid IRBOSKAS, PETSERIS, VÕRUS, TARTUS ning VOROBJOVKA, TROSTJANKA laager ja tema kolonnid, ning samuti staabid, sidesõlmed ning vägede koondised.
d) katta õhust PIHKVA suuna maavägede tegutsemine ning samuti Oudova dessandi väljasaatmine ja maabumine.
6. Teise ešeloni väed:
a) 163. laskurdiviis - koonduda 14.06. päeva lõpuks ALABAŠEVO, SNIGIREVO, SOROKINO, BOROVITŠI piirkonnas, olles valmis alustama pealetungi laskurkorpuse vööndis üldsuunal SENNO, PETSERI, VÕRU.
b) 17. laskurdiviis - koonduda 14.06. päeva lõpuks BARANOVO, ŠTŠERBOVO, RÕTŠKOVO, PALKINO piirkonnas, olles valmis alustama pealetungi üldsuunal MOGILNOJE järv, LAURA mõis, PULLI järv.
7. Piirivalveväed:
a) 8. piirivalvesalk - julgestada PEIPSI järve idakallast ning takistada vastase dessandi maabumist ja väikeste gruppide tungimist meie territooriumile. Paisata Oudovo dessant Peipsi ja Pihkva flotilli alustel vastase territooriumile ning tagada dessandi side armee staabiga Oudovo kaudu ning toidumoona, lahingumoona, kütteaine juurdevedu dessandi ning TARTU peale suunatud mehhaniseeritud korpuse väeosade tarbeks.
b) 9. piirvalvesalk - julgestada PIHKVA järve kagu- ja idakallast vastase väikeste gruppide tungimise eest meie territooriumile. PIHKVA järvest Läti piirini paikvenatel väeosadel saada ülesanded 1. ja 19. laskurkorpuse komandörilt.
c) 10. piirivalvesalk - saada ülesanded 28. laskurkorpuse komandörilt.
8. Riigipiiri ületamise aeg - erikäsu põhjal.
9. Armee staabi komandopunkt pealetungi algul . ARESTOVA GORA.
8. ARMEE KOMANDÖR
KINDRALLEITNANT
PJADÕŠEV
SÕJANÕUKOGU LIIGE
BRIGAADIKOMISSAR
1SABALOV
STAABIÜLEM KINDRALMAJOR
PONEDELIN
Tõnu Tannberg, Enn Tarvel. "8. armee ületab erikäsuga määratud päeval Eesti riigipiiri ja tungib peale ..." Dokumente Eesti sõjalisest okupeerimisest 1940. aasta suvel. Tuna, 2006,nr.4,lk.117-119.
Täiesti salajane
Erilise tähtsusega
STAAP PIHKVA linnas 13.06.40.a. 23.30
1. 8. armee ületab erikäsuga määratud päeval Eesti riigipiiri ja tungib peale üldsuunas VÕRU, VALGA. Peaülesandeks on lõigata Eesti sõjavägi ära Läti omast ja hävitada.
2. Paremal - 11. laskurdiviis koostöös PBL tungib RAKVERE peale. Piir sellega - SAMRO järv, PEIPSI järve põhjakallas.
Vasakul - erikorpus tungib peale üldsuunas REŽEKNE, DAUGAVPILS. Piir sellega - SALTANOVO, välja arvatud ZAHHODÕ, LAZDOGA järv, välja arvatud UŠURI järv.
3. Mobiilne väegrupp:
a) mehhaniseeritud korpus - koosseisus: 1. tankibrigaad, 13. tankibrigaad, 35. tankibrigaad ja 15. laskur-kuuliüildujabrigaad, 128. laskurdiviis (autotranspordil). Pealetungi lähtealus - STANKI, ZARETŠJE, LJUBJAT, VASSILJEVO.
Ülesanne - esimese päeva lõpuks väegrupil koosseisus 35. tankibrigaad ja 15. laskur-kuulipildujabrigaad vallutada TARTU linn ja piirkond ning kõik EMAJÕE (EMBACH) ülepääsukohad, pidades silmas, et see grupp teatseb edasi TAPA suunas.
Kõigi jõududega (korpuse kõik ülejäänud väeosad ja 128. laskurdiviis) vallutada esimese päeva lõpuks TÕRVA, VALGA piirkond, pidaedes silmas edasitungimist VILJANDI, PAIDE, TALLINNA peale ning osa jõududega vallutada PÄRNU. Riigipiir ületada korpusel raudteelõigus PIHKVA, PETSERI, MIHHAILOVA.. Korpusele antakse juurde 55. lennuväebrigaad (44. ja 58. sööstpommitajate polk).
b) 25. ratsaväedivisjon - pealetungi lähtealus MOGILNOJE, LÕSSAJAMUHHA, SIMONOVA.
Ülesanne - esimese päeva lõpuks vallutada VIITINA mõisa, KELLOMÄE, LUUTSNIKU mõisa piirkond. Edasi tungida VALGA peale. Riigipiir ületada lõigus MOGILNOJE järv, KUDEBI jõgi.
Väljumiseks LAURA mõisa piirkonda lubatakse kasutada teid RAJA, BABINA (3 km Mogilnoje järvest loodes), LOKNO, ŠILOVA, LUGI, BABINA, KÕRGESILLA.
4. Esimese ešeloni väed:
a) 1. laskurkorpus - koosseisus 24. laskurdiviis, 56. laskurdiviis, 311. ülemjuhataja reservi kahuripolk. Pealetungi lähtejoon KORLÕ, MURZINO, ŠAHNITSÕ; korpuse staap - DUBJAGI. Ülesanne - purustada vastase väed PIUSA jõe, PETSERI, IRBOSKA piirkonnas ja esimese päeva lõpuks jõuda peajõududega joonele VÄRSKA, ORAVA jaam, TAHNA, IGNASE, JOKSI, ning eelväeosadega VÕHANDU jõele. Edasi pidada silmas pealetungi TARTULE. Piir paremal 8. piirivalvesalgaga PIHKVA järve lõuna- ja läänekallas, PEIPSI järv. Piir vasakul - SOLOVJI, BABJAKOVBA, VJAZMOVA, välja arvatud ALAOTSA, KAPERA, VÕRU jaam.
b) 19. laskurkorpus - koosseisus 90. ja 49. laskurdiviis, 40. tankiväebrigaad, 301. ülemjuhataja reservi haubitsapolk; pealetungi lähtejoon - MÕLOVO, KUVAKINO, välja arvatud Mogilnoje järv. Korpuse staap - ZAPRUDJE.
Ülesanne - purustada vastane metsades IRBOSKAST edelas ning jõuda esimese päeva lõpuks peajõududega välja joonele UUE-SAALUSE mõis, LUUTSNIKU mõis; edasi pidada silmas pealetungi VALGALE. Piir vasakul - Eesti-Läti riigipiir.
c) 28. laskurkorpus - koosseisus 75. ja 42. laskurdiviis; 75. laskurdiviisi lähtealus riigipiiril KUDEBI jõest KUHVA jõeni; 42. laskurdiviis - mööda riigipiiri KUHVA jõest GILEVONI. Korpuse staap - GRIBULI.
Ülesanne - kindlustada ja tagada armee vägede löögirühma tegutsemine Läti poolt küljest. Piir vasakul - piir erikorpusega.
d) Oudova dessant - 274. laskurpolgul 8. ja 9. piirivalvesalga ujuvvahenditega ületada PEIPSI järv OUDOVA piirkonnast lähtudes, maandada dessant KRUNDIKÜLA piirkonnas ja vallutada see piirkond. Järgnevalt, tungudes TARTU peale, tõmmata kõrvale enda peale TARTU garnisoni väeosad, kindlustades sellega TARTU linna vallutamine mehhaniseeritud grupi poolt.
5. Lennuvägi - koosseisus 15. lennuväebrigaad (2., 24. sööstpommitajate polk), 55. lennuväebrigaad (44., 58. sööstpommitajate polk), 14 lennuväebrigaad (49. hävituslennuväe polk, 9. ründelennuväe polk) ülesandega:
a) koostöö maavägedega (kaasa arvatud Oudovo dessant) lahinguväljal vastase purustamine IRBOSKA, PETSERI, TARTU, VALGA piirkonnas.
b) hävitada vastase lennuvägi lennuväljadel TARTUS, VÕRUS, PETSERIS, IRBOSKAS ning PIHKVA ja PEIPSI järve flotillid.
c) purustada vastase garnisonid IRBOSKAS, PETSERIS, VÕRUS, TARTUS ning VOROBJOVKA, TROSTJANKA laager ja tema kolonnid, ning samuti staabid, sidesõlmed ning vägede koondised.
d) katta õhust PIHKVA suuna maavägede tegutsemine ning samuti Oudova dessandi väljasaatmine ja maabumine.
6. Teise ešeloni väed:
a) 163. laskurdiviis - koonduda 14.06. päeva lõpuks ALABAŠEVO, SNIGIREVO, SOROKINO, BOROVITŠI piirkonnas, olles valmis alustama pealetungi laskurkorpuse vööndis üldsuunal SENNO, PETSERI, VÕRU.
b) 17. laskurdiviis - koonduda 14.06. päeva lõpuks BARANOVO, ŠTŠERBOVO, RÕTŠKOVO, PALKINO piirkonnas, olles valmis alustama pealetungi üldsuunal MOGILNOJE järv, LAURA mõis, PULLI järv.
7. Piirivalveväed:
a) 8. piirivalvesalk - julgestada PEIPSI järve idakallast ning takistada vastase dessandi maabumist ja väikeste gruppide tungimist meie territooriumile. Paisata Oudovo dessant Peipsi ja Pihkva flotilli alustel vastase territooriumile ning tagada dessandi side armee staabiga Oudovo kaudu ning toidumoona, lahingumoona, kütteaine juurdevedu dessandi ning TARTU peale suunatud mehhaniseeritud korpuse väeosade tarbeks.
b) 9. piirvalvesalk - julgestada PIHKVA järve kagu- ja idakallast vastase väikeste gruppide tungimise eest meie territooriumile. PIHKVA järvest Läti piirini paikvenatel väeosadel saada ülesanded 1. ja 19. laskurkorpuse komandörilt.
c) 10. piirivalvesalk - saada ülesanded 28. laskurkorpuse komandörilt.
8. Riigipiiri ületamise aeg - erikäsu põhjal.
9. Armee staabi komandopunkt pealetungi algul . ARESTOVA GORA.
8. ARMEE KOMANDÖR
KINDRALLEITNANT
PJADÕŠEV
SÕJANÕUKOGU LIIGE
BRIGAADIKOMISSAR
1SABALOV
STAABIÜLEM KINDRALMAJOR
PONEDELIN
Tõnu Tannberg, Enn Tarvel. "8. armee ületab erikäsuga määratud päeval Eesti riigipiiri ja tungib peale ..." Dokumente Eesti sõjalisest okupeerimisest 1940. aasta suvel. Tuna, 2006,nr.4,lk.117-119.
* * *
Sõjavägede ülemjuhataja määrus pildistamise ja filmimise keelamise kohta
Sõjavägede ülemjuhataja määrus pildistamise ja filmimise keelamise kohta
18. juuni 1940
Alus: Kaitseministeeriumi seaduse §13p.1 jka 2 ning §15
I
Sõjavägede Ülemjuhataja määruse 3. novembrist 1939 §5 muudetakse ning pannakse kehtima järgmises redaktsioonis:
§5. Keelatud on vastava politseiprefekti loata päevapildistamine ja filmimine väljaspool kinniseid ruume ning päevapildistamis- ja filmimisvahendite kaasaskandmine.
II
Käesolev määrus jõustub avaldamisega.
J. Laidoner
Kindral,
Sõjavägede Ülemjuhataja
ERA,f.989,n.1,s.2298,lk.1,2.
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust 1939. aasta Nõukogude–Saksa mittekallaletungilepingule"
1. NSV Liidu rahvasaadikute kongress võtab teadmiseks 23. augusti 1939. a. Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu poliitilise ja õigusliku hindamise komisjoni järeldused.
2. NSV Liidu rahvasaadikute kongress nõustub komisjoni arvamusega, et mittekallaletungileping Saksamaaga sõlmiti kriitilises rahvusvahelises situatsioonis, tingimustes, mil kasvas fašismi agressiooni oht Euroopas ja Jaapani militarismi oht Aasias, ning selle lepingu üks eesmärke oli juhtida NSV Liidult kõrvale läheneva sõja oht. Lõppkokkuvõttes seda eesmärki ei saavutatud, möödalaskmised aga, mis olid seotud Saksamaa kohustustega NSV Liidu ees, süvendasid sõnamurdliku natsliku agressiooni tagajärgi. Sel ajal seisis meie maa raske valiku ees. Lepingukohustused jõustusid otsekohe pärast allakirjutamist, kuigi leping ise kuulus kinnitamisele NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Otsus ratifitseerimise kohta võeti vastu 31. augustil Moskvas, ratifitseerimiskirjad aga vahetati 24. septembril 1939. a.
3. Kongress on seisukohal, et selle lepingu sisu ei lahknenud rahvusvahelise õiguse normidest ja riikide lepingupraktikast, mida rakendatakse niisuguse reguleerimise puhul. Nii lepingu sõlmimisel kui ka selle ratifitseerimisel aga varjati fakti, et ühtaegu lepinguga kirjutati alla salajane lisaprotokoll, milles piiritleti lepingupoolte huvisfäärid Läänemerest Musta mereni, Soomest Bessaraabiani.
Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti.
4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning sama aasta 28. septembril sõlmitud sõprus- ja piirileping kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused - vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele - kehtivuse momendil, mil Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, s.o. 22. juunil 1941. a.
5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939-1941, olid nii koostamismeetodi kui ka sisu poolest eemaldumine Nõukogude välispoliitika leninlikest põhimõtetest. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide suveräänsuse ja sõltumatusega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted Läti, Leedu ja Eestiga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt 1920. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail 1926-1933, kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul Poola ja Soome ees.
6. Kongress konstateerib, et Stalin ja Molotov pidasid Saksamaaga läbirääkimisi salaprotokollide üle nõukogude rahva, ÜK(b)P Keskkomitee ja kogu partei, NSV Liidu Ülemnõukogu ja valitsuse eest salajas. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. Seega oli nende allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust.
7. NSV Liidu rahvasaadikute kongress mõistab 23. augusti 1939. a salajase lisaprotokolli ning muude Saksamaaga sõlmitud salajaste leppimuste allakirjutamise fakti hukka. Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks. Protokollid ei loonud uut õiguslikku baasi Nõukogude Liidu suhetele kolmandate riikidega, kuid Stalin ja tema lähikond kasutasid neid ultimaatumite esitamiseks ja jõuga surve avaldamiseks teistele riikidele, rikkudes nende suhtes võetud õiguslikke kohustusi.
8. NSV Liidu rahvasaadikute kongress lähtub sellest, et keerulise ja vastuolulise mineviku mõistmine on osa uutmisprotsessist, mis peab tagama igale Nõukogude Liidu rahvale võimaluse vabalt ja võrdõiguslikult areneda tervikliku, vastastikku sõltuva maailma ning laieneva üksteisemõistmise tingimustes.
NSV Liidu Ülemnõukogu esimees M. GORBATŠOV
Moskva, Kreml, 24. detsembril 1989. Nr. 979-I.
Allikas: NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr. 29, art. 579.
Alus: Kaitseministeeriumi seaduse §13p.1 jka 2 ning §15
I
Sõjavägede Ülemjuhataja määruse 3. novembrist 1939 §5 muudetakse ning pannakse kehtima järgmises redaktsioonis:
§5. Keelatud on vastava politseiprefekti loata päevapildistamine ja filmimine väljaspool kinniseid ruume ning päevapildistamis- ja filmimisvahendite kaasaskandmine.
II
Käesolev määrus jõustub avaldamisega.
J. Laidoner
Kindral,
Sõjavägede Ülemjuhataja
ERA,f.989,n.1,s.2298,lk.1,2.
* * *
Atlandi harta
- Nende poolt esindatud riigid ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist.
- Nende soov on mitte näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega.
- Nad respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord, mille all nad tahavad elada; nad soovivad et kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud.
- Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubandusele.
- Nende sooviks on majanduse alal eduka koostöö arendamine kõikide rahvaste vahel, eesmärgiga luua parandatud töötingimuste standardid ja edumeelset sotsiaalkindlustust kõikidele.
- Peale Natsiliku türannia hävitamist, nad loodavad taastada rahu, mis võimaldab kõikidel rahvastel elada rahus oma riigi piirides ja tagada, et kõik inimesed kõikides maades on vabad hirmust ja viletsusest.
- Sarnane rahu peab võimaldama juurdepääsu kõikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta.
- Nad loodavad, et kõik maailma rahvad loobuvad nii praktilistel kui moraalsetel kaalutlustel jõu kasutamisest. Tuleviku rahu ei saa säilitada, kui rahvaste maa-, mere- või õhujõudu kasutatakse kas ähvardusteks või agressiooniks väljaspool nende piire. Nad usuvad, et olenevalt laialiulatava ja permanentse kindlustussüsteemi loomisest, sarnaste rahvaste desarmeerimine on oluline. Samuti soovivad nad ergutada kõiki võimalikke menetlusi mis võiks vähendada rahu armastavate rahvaste relvastamise koormat.
* * *
MRP lepingu tühistamise otsus
MRP lepingu tühistamise otsus
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust 1939. aasta Nõukogude–Saksa mittekallaletungilepingule"
1. NSV Liidu rahvasaadikute kongress võtab teadmiseks 23. augusti 1939. a. Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu poliitilise ja õigusliku hindamise komisjoni järeldused.
2. NSV Liidu rahvasaadikute kongress nõustub komisjoni arvamusega, et mittekallaletungileping Saksamaaga sõlmiti kriitilises rahvusvahelises situatsioonis, tingimustes, mil kasvas fašismi agressiooni oht Euroopas ja Jaapani militarismi oht Aasias, ning selle lepingu üks eesmärke oli juhtida NSV Liidult kõrvale läheneva sõja oht. Lõppkokkuvõttes seda eesmärki ei saavutatud, möödalaskmised aga, mis olid seotud Saksamaa kohustustega NSV Liidu ees, süvendasid sõnamurdliku natsliku agressiooni tagajärgi. Sel ajal seisis meie maa raske valiku ees. Lepingukohustused jõustusid otsekohe pärast allakirjutamist, kuigi leping ise kuulus kinnitamisele NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Otsus ratifitseerimise kohta võeti vastu 31. augustil Moskvas, ratifitseerimiskirjad aga vahetati 24. septembril 1939. a.
3. Kongress on seisukohal, et selle lepingu sisu ei lahknenud rahvusvahelise õiguse normidest ja riikide lepingupraktikast, mida rakendatakse niisuguse reguleerimise puhul. Nii lepingu sõlmimisel kui ka selle ratifitseerimisel aga varjati fakti, et ühtaegu lepinguga kirjutati alla salajane lisaprotokoll, milles piiritleti lepingupoolte huvisfäärid Läänemerest Musta mereni, Soomest Bessaraabiani.
Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti.
4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning sama aasta 28. septembril sõlmitud sõprus- ja piirileping kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused - vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele - kehtivuse momendil, mil Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, s.o. 22. juunil 1941. a.
5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939-1941, olid nii koostamismeetodi kui ka sisu poolest eemaldumine Nõukogude välispoliitika leninlikest põhimõtetest. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide suveräänsuse ja sõltumatusega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted Läti, Leedu ja Eestiga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt 1920. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail 1926-1933, kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul Poola ja Soome ees.
6. Kongress konstateerib, et Stalin ja Molotov pidasid Saksamaaga läbirääkimisi salaprotokollide üle nõukogude rahva, ÜK(b)P Keskkomitee ja kogu partei, NSV Liidu Ülemnõukogu ja valitsuse eest salajas. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. Seega oli nende allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust.
7. NSV Liidu rahvasaadikute kongress mõistab 23. augusti 1939. a salajase lisaprotokolli ning muude Saksamaaga sõlmitud salajaste leppimuste allakirjutamise fakti hukka. Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks. Protokollid ei loonud uut õiguslikku baasi Nõukogude Liidu suhetele kolmandate riikidega, kuid Stalin ja tema lähikond kasutasid neid ultimaatumite esitamiseks ja jõuga surve avaldamiseks teistele riikidele, rikkudes nende suhtes võetud õiguslikke kohustusi.
8. NSV Liidu rahvasaadikute kongress lähtub sellest, et keerulise ja vastuolulise mineviku mõistmine on osa uutmisprotsessist, mis peab tagama igale Nõukogude Liidu rahvale võimaluse vabalt ja võrdõiguslikult areneda tervikliku, vastastikku sõltuva maailma ning laieneva üksteisemõistmise tingimustes.
NSV Liidu Ülemnõukogu esimees M. GORBATŠOV
Moskva, Kreml, 24. detsembril 1989. Nr. 979-I.
Allikas: NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr. 29, art. 579.
